/nginx/o/2013/10/04/2510651t1h0d25.jpg)
Teenindussektori osakaal Eestis toodetud lisandväärtusest on kasvanud 68,4 protsendile, sealjuures Tallinnas annab teenindus koguni 81 protsenti kogu toodetud lisandväärtusest.
Aina suurema osa lisandväärtusest toodab teenindav sektor
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teeninduse osatähtsus kogu Eestis toodetud lisandväärtusest on kasvanud kõigil viimastel aastatel. 2011. aastal moodustas teeninduse osa 66,9 protsenti kogulisandväärtusest, 2012. aastal 67,2, tunamullu 67,6 protsenti ning mullu 68,4 protsenti, selgus statistikaameti ülevaatest.
Suurim on teenindussektori osakaal lisandväärtuses suuremates linnades ja Harjumaal. Harjumaal koos Tallinnaga oli teeninduse osakaal mullu kogu toodetud lisandväärtusest 77,1 protsenti ja Tartumaal koos Tartu linnaga 70,1 protsenti; Tallinnas ja Tartus aga vastavalt 81 ja 77,2 protsenti.
Kõige väiksem on teenindussektori osakaal Ida-Virumaal, kus see moodustab kogu toodetud lisandväärtusest vaid 39,7 protsenti. Ida-Virus on ka vastupidiselt Harju- ja Tartumaale teenindussektori osakaal viimastel aastatel kahanenud, nelja aastaga kokku 2,5 protsendipunkti võrra.
Eesti sisemajanduse kogutoodangu (SKT) lisandväärtusest moodustavad tööstus ja ehitus 28 protsenti. Kui ülejäänud Eestis on selle sektori osatähtsus kas stabiilne või langustrendis, siis ainsana kasvab selle osatähtsus Ida-Virumaal, teatas statistikaamet. 2010. aastast on tööstus- ja ehitussektori osatähtsus Ida-Virus kasvanud üle viie protsendipunkti, moodustades 2014. aastaks 59 protsenti maakonna lisandväärtusest.
Põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusala andis mullu kolm protsenti Eesti SKT lisandväärtusest. Suurim osatähtsus oli sektoril Jõgevamaal (22 protsenti). Sektori osatähtsus pole viimastel aastatel vähenenud Eesti lõunapiiril Valga-, Võru- ja Viljandimaal, ega ka Lääne-Virumaal ja saartel.
Mullune SKT elaniku kohta ulatus 15 186 euroni, ületades 759 euroga tunamulluse taseme. SKT oli elaniku kohta suurim Harjumaal, kus see küündis 43 protsenti üle Eesti keskmise. Järgnesid Tartumaa ja Ida-Virumaa, kus SKT elaniku kohta oli vastavalt 14 ja 31 protsenti Eesti keskmisest madalam. Väikseim oli SKT elaniku kohta Põlva maakonnas.
Eesti mullusest sisemajanduse kogutoodangust moodustas Harjumaa osatähtsus 62 protsenti, mis on jooksevhindades 12,4 miljardit eurot, millest omakorda üheksa miljardit eurot andis Tallinn. Harju maakonnale järgnesid Tartumaa ja Ida-Virumaa, mille osatähtsus Eesti SKTs oli vastavalt kümme ja kaheksa protsenti. Väikseima osatähtsusega olid Hiiu ja Põlva maakond, mis moodustasid kumbki vähem kui protsendi Eesti SKTst, teatas statistikaamet.
Tööstus- ja ehitussektorisse kuuluvad mäetööstus, töötlev tööstus, elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine, veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus ning ehitus.
Teenindussektorisse kuuluvad hulgi- ja jaekaubandus, mootorsõidukite ja mootorrataste remont, veondus ja laondus, majutus ja toitlustus, info ja side, finants- ja kindlustustegevus, kinnisvaraalane tegevus, kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, haldus- ja abitegevused, avalik haldus ja riigikaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus, haridus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne, kunst, meelelahutus ja vaba aeg ning muud teenindavad tegevused.