Šampanjamüüdid: kas lusikas pudelis hoiab mullid alles?

Maria Joost
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Šampanja pudeli avamine nõuab tihti erilist hoolt, et hiljem ei peaks kihisevat vedeliku põrandalt koristama.
Šampanja pudeli avamine nõuab tihti erilist hoolt, et hiljem ei peaks kihisevat vedeliku põrandalt koristama. Foto: SCANPIX

Aastavahetus on šampanja joomise kõrghetk. Kuidas avada pudel ilma suurema pauguta ja hoida mullid ka hiljem pudelis?

Levib teooria, et kõikide jookide ümber on kindel aura. Šerrit seostatakse ilmselt aegade lõpuni vanade heegeldatud linikute ja pensionieas inimestega. See erineb tohutult inglise heledast õllest, mille aurat iseloomustab kõige paremini Kesk-Inglismaal üles kasvanud arusaamatu aktsendiga mees, kirjutab The Independent.

Siiski nende äärmuste vahel on veel üks kaugem äärmus – šampanja. Šampanjat seostatakse igavesti viietärnihotellidega, viietärnireisimise ja liigse glamuuriga, ükskõik kui ebameeldiva maitsega mõned odavad vahuveinid võivad olla.

Mõneti on see tore. See tähendab, et tootel läheb hästi. Ta on üle elanud sõjad, ta maitsed on muutunud, kuid siiski on ta ümber olev aura midagi nii erilist, mistõttu levib selle ümber ka väga palju müüte, alustades sellest, kuidas teda hoiustada, lõpetades sellega, et kus ja kuidas on see tehtud ning milliseid termineid tuleks kasutada šampanja kirjeldamisel.

Laurent Perrier’i šampanjamaja veinimeister Roger Hesket teab šampanjast rohkem kui tavainimene. Enne aasta suurimat šampanjajoomist murrab ta mõned levinud müüdid.

Esiteks, mis on erinevus nn vintage-šampanja ja mitte-vintage šampanja vahel? Lisaks sellele, et vintage-šampanja maksab rohkem. Erinevus ei ole mitte selles, et üks on vanem kui teine, vaid selles, et vintage-šampanja tegemiseks kasutatakse ainult ühel aastal saadud viinamarju, samas kui mitte-vintage šampanja on segu erinevate aastate viinamarjadest. «Vintage- šampanja on kindla aasta nägu,» seletas Hesketh.

Hoiustamine ei ole tavainimese jaoks enamasti probleem – me ostame šampanja ja joome ta üsna kohe ära. Kuid neile, kes plaanivad šampanjat hoida, soovitas Hesketh mitte hoida pudelit püstiasendis, sest kork võib kokku tõmmata ja seetõttu satub pudelisse hapnikku ning šampanja on rikutud.

Enamik meist siiski hoiustab pudeleid, mis on juba avatud. Neist suurem osa usub, et kui lusikas pudelisse panna ja pudel külmkappi, siis jäävad mullid pudelisse. Neil pole päris õigus, aga nad ka ei eksi. Nimelt tõesti, pudeli lusikaga külmkappi asetamine aitab, sest jahe keskkond mõjub pudelis olevale süsihappegaasile ja pudeli sisu jääb kihisevam, kui ta seda oleks toatemperatuuril. Samas pole aga lusikast mingit abi.

Küsimuste küsimus on aga, kuidas avada šampanjapudelit nii, et sa ei oleks nagu vormelisõidu võitja, kes pritsib kõik kihisevat jooki täis. Herskethi sõnul seisneb nipp selles, et pärast hõbepaberi ja traadi eemaldamist tuleks hoida pudelit 45 kraadi all, võtta pihku kork ja hellalt keerata nii pudelit kui korki. Oluline on see maha keerata, mitte pauguga õhku lasta, siis ei pea sa hiljem väärtuslikku kihisevat vedelikku põrandalt koristama.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles