Uuring: miinimumpalga tõus kergitas hindu ja palku

Foto: SCANPIX

Kui kriisiaastatel püsis alampalk muutumatuna, siis alates 2012. aastast hakkas see taas tõusma ja 2014. aasta jaanuaris suurenes see 11 protsenti (320 eurolt 355 euroni). See on mõjutanud nii hindu kui tööhõivet. 

Sarnaselt teistes riikides läbi viidud uuringutega näitasid ka Eesti Panga korraldatud ettevõtjate küsitluse tulemused, et miinimumpalga tõstmise tagajärjel vähenes töötajate arv vaid mõningal määral. Ainult 0,7 protsenti ettevõtjatest (ehk umbes üks 140 ettevõtjast) ütles, et nad pidid selle tõttu töötajaid koondama, seisab Eesti Panga blogis. 

Miinimumpalga tõus takistas ka uute töökohtade loomist: 2,8 protsenti ettevõtetest ei saanud uusi töökohti luua ning 1,6 protsenti jättis vabad kohad täitmata. Kokku vähenes ettevõtjate hinnangul alampalga tõstmise tõttu Eesti ettevõtetes töötajate arv 0,2 protsenti.

Tegelik mõju hõivele võis siiski olla suurem, kui küsitluse andmed näitasid: kogumõju hindamiseks hõivele peaks arvesse võtma ka töökohtade kadumist ettevõtete sulgemise tõttu, mida uuring aga teha ei võimaldanud. Ettevõtjate küsitlusest tuli ka välja, et osa ettevõtete jaoks tõi miinimumpalga tõstmine kaasa vajaduse suurendada töötajate tööviljakust ning nad viisid tootlikkuse suurendamiseks läbi konkreetseid tegevusi.

12 protsenti tööandjatest parandas tootlikkust organisatsiooniuuendustega, 11,4 protsenti protsessiuuenduste tegemisega ja 11 protsenti tänu toodete kvaliteedi parandamisele või sortimendi uuendamisele. Peaaegu iga kümnes ettevõte (8,5 protsenti ettevõtetest) pidi miinimumpalga suurenemise tõttu tõstma toodete hindu ning ligikaudu sama paljud (8,3 protsenti ettevõtetest) pidid vähendama kulusid, mis polnud tööjõuga seotud.

Kokku reageeris 18,3 protsenti ettevõtetest alampalga tõusule mingil küsitluses väljapakutud viisil: tõstis toodete hindu, jättis uued ametikohad loomata, vms.  Kui alampalka tõstetakse, võivad selle tagajärjel suureneda ka nende töötajate palgad, kes teenivad miinimumpalgast rohkem. Sellise üldise palgatõusu põhjuseks on see, et ettevõtted tahavad hoida stabiilsena palkade omavahelisi suhteid ettevõttes ehk teisisõnu palkade struktuuri.

Küsitluses uuriti, kas miinimumpalga tõus tõi kaasa ka sellest kõrgemat töötasu teenivate töötajate palkade tõstmise. 16 protsenti tööandjatest vastas sellele jaatavalt ning lisas, et selline palgatõus mõjutas nende ettevõttes ligikaudu poolt töötajatest. Kokku sai Eestis alampalga kasvu tulemusel palka juurde 9,8 protsenti töötajatest.

Alates 2013. aastast on alampalga tõus ületanud keskmise palga kasvu. Vastavalt ametiühingute keskliidu ja tööandjate keskliidu vahelisele kokkuleppele tõstetakse alampalka kahe järgmise aasta algul ligikaudu kümme protsenti, mida on Eesti Panga prognoosi kohaselt samuti rohkem kui keskmise palgatõusu puhul. Kui miinimumpalk kasvab keskmisest palgast kiiremini, siis toob see tõenäoliselt kaasa miinimumpalka saavate töötajate osakaalu suurenemise.

See omakorda võib tähendada, et edaspidi avaldab alampalga kasv hõivele tugevamat negatiivset mõju. Küsitluse tulemuste hindamisel on oluline silmas pidada, et küsitlus viidi läbi 2014. aasta aprillis ehk vaid mõned kuud pärast miinimumpalga tõstmist.

Uuringus osales 500 erasektori ettevõtjat. Miinimumpalka saavate töötajate osakaal oli küsitluse põhjal 2014. aastal 4,6 protsenti. See tulemus on sarnane Eesti tööjõu-uuringul põhineva hinnanguga, mille kohaselt on miinimumpalka või sellest madalamat töötasu saavate töötajate osakaal kõikunud viimastel aastatel vahemikus 3,5–6 protsenti.