Eesti Energia AS mõistab hukka keskkonnaameti keelu kaevandada Ida-Virumaal Jõuga maastikukaitsealalt põlevkivi, pidades seda ettevõtte jaoks ebaõiglaseks ja läbi kaalumata otsuseks.
Eesti Energia tahab Jõuga põlevkivi kaevandada vastuseisust hoolimata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Taotluse põlevkivi kaevandamiseks Jõuga maastikukaitsealalt esitas juba Eesti Energia Kaevandused AS-i eelkäija AS Eesti Põlevkivi, kuid keskkonnaministeerium pole luba siiani loa andmiseks vajalikku eelnõud muutnud, vahendab BNS.
Eesti Energia juhatuse liige Margus Vals kirjutas kirjas keskkonnaametile, et ettevõtte hinnangul peab keskkonnaamet oma keeluga looduskaitselisi huvisid teistest huvidest ebaproportsionaalselt ülemuslikumaks.
Lisaks kirjutas Vals, et kui keskkonnaameti keelab maavarade kaevandamise Jõuga maastikukaitsealal, ei tähenda see seda, et seal üldse kaevandada ei võiks. «Rõhutame jätkuvalt, et peame võimalikuks loodukaitse seaduse tõlgendamist selliselt, et tegevused, mis ei ole lubatud kaitsealal, võivad olla lubatud kaitseala kohal või kaitseala all.»
Eesti Energia sõnul ei ole seatud mingeid piiranguid 60 meetri sügavusel kaitseala all toimuvale kaevandamistegevusele, veelgi enam, kaitsekorralduskavas kaevandust ning sellega kaasnevat mõju isegi ei mainita ning kaevandamisloa omanikku ei ole seal käsitletud huvitatud osapoolena, märgib Vals.
Vals toob näitena Viru kaevanduse kohal asuva Kalina järve, kus sadeveetoiteline järv on altkaevandatud ala kohal kahjustamatult säilinud. «Ilmselgelt on tegemist suurepärase näitega, kus maastikukaitseala all sihtkaitsevööndist ja piiranguvööndist sügavamal toimuvate tegevuste mõju kaitse-eesmärkidele on sedavõrd tühine, et seda kaitsekorralduse kavandamisel tähelepanu alla ei võeta,» märgib Vals.
Keskkonnaameti looduskaitse juhtivspetsialist Maret Vildak vastab Valsi kriitikale sellega, et Jõuga maastikukaitsealale jääv põlevkivivaru on kategoriseeritud passiivseks ehk neis kohtades ei ole lubatud kaevandada.
Seetõttu tuleb Jõuga loodusalal ja ka seda mõjutada võival alal väljaspool loodusala piire tegevuse kavandamisel hinnata selle mõju loodusala kaitse-eesmärkidele, et vältida loodusala looduslike elupaikade ja liikide elupaikade halvenemist ning selliste liikide häirimist, mille kaitseks alad on määratud, kuivõrd selline häirimine võib oluliselt mõjutada direktiivi eesmärkide täitmist, ütleb Vildak.
Vildak märgib, et põlevkivi kaevandamine ja kasutamine olulise negatiivse keskkonnamõjuga maastikule, pinnasele, elusloodusele, põhja- ja pinnaveele ning välisõhule. Lisaks toob ta välja, et pärast kaevandamise lõppemist on mitmed pinnaveekogud jäänud osaliselt või täiesti kuivaks.
Seetõttu on keskkonnaamet seisukohal, et maavara kaevandamisel Jõuga kaitsealal maa-alal ei ole välistatud negatiivne mõju Jõuga kaitsealale ja Jõuga loodusalale. «Keskkonnaametile pole laekunud täiendavaid materjale, mille põhjal saaks Keskkonnaamet oma seisukoha ümber hinnata.»
Eesti Energia aga leiab, et eelnõu koostamisel on jäetud kaalumata olulised asjaolud ning põhjendatud huvid seoses põlevkivi kaevandamise võimalikkusega kaitseala alt. «Oleme jätkuvalt seisukohal, et eelnõukohase määrusega soovitakse kehtestada ilma sisulist kaalutlust, hinnangut või uuringut tegemata, rangeim eeskiri, mis ei pruugi olla ilmtingimata vajalik ja proportsionaalne,» kirjutab Vals.
Seega palub Eesti Energia muuta määruse eelnõud nii, et maavaravarude kaevandamine maastikukaitseala all oleks kaitse-eesmärkide tagamise korral lubatud. «Selleks paneme ette kaaluda kogu kaitseala kaitse korraldamist piiranguvööndi režiimis,» ütles Vals.
Aastal 2003 hindas Tallinna tehnikaülikooli mäeinstituut toonase Kivinõmme maastikukaitseala põlevkivivaru enam kui 10 miljonile tonnile.