Vaata, miks ettevõtted alaealisi tööle ei võta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Noorte edukaks sisenemiseks tööturule on vaja parandada koolide ja ettevõtete vahelist koostööd ning luua paremad praktikavõimalused juba põhikoolis. Ettevõtjad hindavad suurimaks tõkkekiviks selle töösuhte ülereguleeritust, selgub kaubanduskoja tellimusel tehtud küsitlusest.
Tänane konkurentsitihe keskkond nõuab noortelt oluliselt paremat ettevalmistust ning teadlikke valikuid karjääri planeerimisel. Praktika peaks olema üldharidussüsteemi loomulik osa.
Kaubanduskoja juht Mait Palts ütles, et noorte tööhõivele aitaks kaasa praktiline õppetöö ning koolipoolne toetus tööturule sisenemiseks. Paralleelselt tuleks üle vaadata ka tänane alaealiste tööregulatsioon, teatas kaubanduskoda.
«Näiteks võiks kaotada nõude, mis lubab alaealistel töötada vaid kuni pool koolivaheaja kestusest. Paljud noored tahaksid isegi rohkem töötada, kuid selline nõue piirab nende võimalusi töö leidmiseks. Näeme ühe võimalusena ka teatud maksusoodustuste kehtestamist, näiteks osaline sotsiaalmaksu vabastus osalise tööaja korral julgustaks ettevõtjaid rohkem noori tööle võtma,» lisas Palts.
Küsitlusele vastas 170 ettevõtjat. Pisut alla poolte neist on noori juba tööle võtnud, ligikaudu pooltel see kogemus aga puudub.
Tavaliselt kutsutakse alaealisi noori abistavatele töödele, näiteks teenindajateks, haljastustöödele, aga appi ka ehitustele ning muudele hooajalise iseloomuga töödele.
Nõueteks, mille muutmine aitaks motiveerida noori tööle võtma, toodi välja, et noored võiksid töötada ka rohkem kui hetkel lubatud pool koolivaheaja kestusest. Samuti märgiti, et noortel võiks olla lubatud pikemad tööpäevad ning alaealise tööle võtmiseks vajaliku loa hankimise protsess võiks olla lihtsam.