Nädalavahetusel sõlmiti Pariisis ajalooline kliimalepe, mis muudab meie energiatööstust märgatavalt ning nõuab põlevkivitööstuselt suuri investeeringuid.
Pariisi kliimalepe seab ohtu põlevkivitööstuse elujõu
Pariisi kliimakonverentsil seati ambitsioonikas eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside tootmist 80 protsenti aastaks 2050.
15 aasta pärast peavad laiemat pilti vaadates muutused tekkima ja peamiselt need muutused puudutavadki energia saamist põlevkivist
Lepiti kokku kärpida fossiilkütuste kasutamisest tingitud kasvuhoonegaaside emissioone niipea kui võimalik. Samuti piirata kliima soojenemist kahe kraadini Celsiuse järgi tööstus-revolutsiooni-eelse tasemega ning püüelda edaspidi 1,5 kraadi poole. 2020. aastal jõustuvasse kokkuleppesse panustavad nii arenenud kui arenevad riigid. Viimased saavad vähemalt 93 miljardi euro ulatuses toetust kliimamuutustega toimetulekuks.
Keskkonnaminister Marko Pomerants sõnas ERRile, et kokkulepitu pole väga pöörane, ent see tähendab, et Eesti energeetikasektor ei saa tulevikus tugineda peamisele maavarale põlevkivile. «15 aasta pärast peavad laiemat pilti vaadates muutused tekkima ja peamiselt need muutused puudutavadki energia saamist põlevkivist,» märkis keskkonnaminister.
Põlevkivitööstuse tulevik sunnib oluliste valikute ette
Energiafirmad ise ütlevad, et see kliimalepe ei löönud hingekella Eesti põlevkivisektorile, ent ees on ootamas rasked ajad.
Alexela grupi juhatuse esimees Andreas Laane tõdes, et Pariisi kliimaeesmärgid on ambitsioonikad ning seavad põlevkivisektori keeruliste valikute ette. Tähelepanuta ei saa tema sõnul jätta ka sektori elujõu küsimust.
«Karmistuvate keskkonnanõuete ning madala naftahinna tõttu on sektor oluliste valikute ees,» sõnas Laane, kelle arvates tuleks jätkusuutlikkuse küsimusi vaadata laiemalt kui pelgalt keskkonnaküsimusi. Samuti pole see vaid tööstuse küsimus. Kliimalepe tähendab Laane sõnul, et ministeeriumid peavad nii omavahel kui sektoriga oluliselt tihedamat koostööd tegema.
Eesti Energia hindab, et põlevkivist loobumise asemel võiks maavarale läheneda uuenduslikult ja keskkonnahoidlikult. Nende strateegia seisneb põlevkivist õli ja elektri koostootmisel, millega väärindatakse põlevkivi ligi kaks korda paremini kui vanades elektrijaama energiaplokkides. «Keskendume ka tootmise kõrvalsaaduste taaskasutuse suurendamisele,» sõnas ettevõtte meediasuhete juht Kaarel Kuusk. Viimasel viiel aastal on ettevõte kulutanud keskkonnahoiule ja põlevkivi väärindamisele miljard eurot.
Sama teed on läinud ka VKG, mis enda kinnitusel kasutab põlevkivi üha keskkonnasõbralikumalt ja efektiivsemalt. Põlevkivi kogu tootmise efektiivsus on kuni 70 protsenti. «Seega vastab meie toomislahendus kliimapoliitika printsipiidele,» kinnitas VKG juhatuse liige ja tehnikadirektor Meelis Eldermann.
Kliimakokkulepe kergitab ka CO2 kvoodi saastetasu, mille hind kümnekordistub aastaks 2050. «See on selge, et konkurentsis püsimiseks ei piisa meil varsti eraldatavatest kvootidest ja mõni hetk peame valmis olema kvootide juurdeostmiseks. Mahtudest ja rahalisest investeeringust praegu ei räägiks, aga on arusaadav, et tegu on korraliku kuluga, mis mõjutab meid ja toodangu omahinda,» tunnistas Eldermann.
Investeeringuvajadus on suur
Laane ütles, et nad kaaluvad investeeringuid nii tootmise efektiivistamise kui keskkonnahoiu suunal, arvestades Pariisi kliimaleppega. Investeeringute suurusest on täna vara rääkida. «Selge on ka see, et kliimaleppes toodud eesmärkide täitmiseks vajalikud investeeringud on väga suured ning toovad selgelt lauale küsimuse – kas jätkata,» sõnas ta. Tõhusamate püüdeseadmete hinnad üksinda ulatuvad mitmete miljonite eurodeni.
Laanele tundub, et kasvõi keskkonnatasusid ja turuolukorda vaadates näeme, et arengud keskkonnaeesmärkide valdkonnas on kaldu keskkonna poole.
Selge on ka see, et kliimaleppes toodud eesmärkide täitmiseks vajalikud investeeringud on väga suured ning toovad selgelt lauale küsimuse – kas jätkata?
Keskkonnatasud on tema sõnul tõusmas pigem eksponentsiaalselt ning põlevkiviõli hinnaga tugevalt seotud nafta on kaua odavnenud. Prognoosid ei näita selle trendi muutust lähitulevikus. Investeeringud keskkonnaeesmärkide täitmisesse liiguvad suunas, kus uute investeeringute vajadus tuleb peale kiiremini, kui olemasolevad jõuavad ennast ära tasuda.
«Ülereguleerimine võib viia sinnani, kus kohalik looduskeskkond on võib-olla pisut naturaalsem, aga selle looduse sees elavatel inimestel pole enam töökohti. Loomulikult peab olema tootmine võimalikult loodust säästev ja sinna me ka püüdleme, aga 100 protsenti rikkumata looduse saab tagada ainult siis, kui seal ei ole ei tootmist ega ka inimesi,» arutles Laane.
Taastuvenergia osakaal suureneb
Taastuvenergia osakaalu suurenemine on selle kliimakokkuleppe valguses vältimatu. Mullu oli Eestis taastuvenergia osakaal lõpptarbimises 25,6 protsenti, mida on kaks protsenti vähem kui aasta varem. Kõige suurem on taastuvenergia osakaal soojussektoris, kus see ulatub 43 protsendini, selgub taastuvenergia aastaraamatust.
Eesti Energia taastuvenergia toodang on selle aasta üheksa kuuga olnud neli protsenti, kuigi riigiettevõtte enda kinnitusel on neil jaksu toota kuni 40 protsenti koguelektrist taastuvenergiana. «Nende võimsuste laialdasem kasutuselevõtt sõltub praegu aga riigi toetussüsteemidest,» selgitas Kuusk, viidates taastuvenergia toetusele ning võimalusele osaleda statistikakaubanduses. Ta kinnitas, et Eesti Energia suudaks pakkuda kõige soodsamat taastuvelektrit, kasutades Narva elektrijaamades kütusena biomassi.
Nende võimsuste laialdasem kasutuselevõtt sõltub praegu aga riigi toetussüsteemidest.
Taastuvenergia võiks olla küll päästerõngas kliimaeesmärkide täitmisel, aga see nõuab suuri investeeringuid. «Siin kerkib teine küsimus, kas tänane Eesti riik koos kõikide tema ees seisvate väljakutsetega on nõus ja valmis panustama ning kinni maksma vajalikud subsiidiumid?» küsis Eldermann.