Päevatoimetaja:
Sander Silm

Test: kui ohutult süttivad Eestis müüdavad tikud?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kaheksas erinevas poes müüdavad tikud.
Kaheksas erinevas poes müüdavad tikud. Foto: Mihkel Maripuu

Suurematest poodidest ostetud üheksa toosi tikkudega nende süttimist testides selgus, et 90 tiku süütamisel läks süttimata pooleks vaid üks praaktikk, kõik ülejäänud läksid põlema ilma lahtisi sädemeid pildumata.


Võtsime igast toosist kümme tikku, mida põlema panna ning kui mõni tundus veidi kahtlasem, siis valisime ka selle. Meie väikese katse tulemus näitas seda, et ostetud tikud olid süütamise seisukohalt võrdlemisi ohutud. Siiski tuleks alati meeles pidada, et tikku süüdatakse endast eemale tõmmates, et välistada olukord, kus põlematõmbamisel sädemed krae vahele sajavad.

Ostsime üheksa tikutoosi kaheksast erinevast poest Tallinnas – Prismast, Rimist, Selverist, Säästumarketist (kaks erinevat toosi), Maximast, Tallinna Kaubamajast, Stockmannist ja R-Kioskist. Peamiselt müüdi Indias ning Rootsis valmistatud tikke.

Ka esmasel visuaalsel vaatlusel paistsid tikud olevat võrdlemisi korralikud. Ühtegi katkist tikku üheksas toosis ei olnud. Vaid mõni üksik tikk oli kas suurema või hästi tillukese peaga, ent neid süüdates ei erinenud need kuidagi teistest. Säästumarketis müüdud «safety matches» tikutoosis oli ühe tikupea küljes lahtine jupp, mis süüdates küll selle küljest arvuti klaviatuuri vahele lendas, ent enne seda õnneks ei süttinud.

Süütamisel tekkis vahe vaid selles osas, kas tikutoosi süüteriba oli kärjeline või kaetud ühtlaselt sütitava ainega. Kärjelise süüteriba vastu tõmmates võtsid tikud tuld veidi kehvemini kui üleni kaetud riba puhul. Nii mõnegi kärjelise süüteribaga toosi tikku tuli tõmmata kaks-kolm korda, enne kui too süttis.

Maxima oli ainus pood, kus müüdi Hiinas valmistatud tikke. Need olid veidi peenemad kui ülejäänud tikud ning sellest karbist tuli ka ainus tikk, mis põlema tõmbamisel pooleks murdus. Kui nii Rootsis kui Indias valmistatud tikud läksid üldiselt põlema suure leegi ja susinaga, siis Hiinast pärit tikud süttisid hästi vaikselt ja rahulikult.

Tagasi üles