Riigikogu Haapsalu raudtee toetusgrupp on 52 liikmega suurim saadikute arvuga ühendus, kuid selle reformierakondlasest juhi Lauri Luige sõnul ei hakata raudtee taastamist jõuga eelarvesse suruma, vaid asja aetakse viisakalt.
Haapsalu raudtee taastamist toetab 52 riigikogu saadikut
«Teeme asja ära, aga viisakalt,» ütles Luik BNS-ile. «Võtsime gruppi moodustades sihiks saada adekvaatne hinnang, kui paljudele 101 saadikust teema korda läheb ja kes peavad raudteed regionaalarengu mõttes oluliseks. Nii suur toetajate arv on mullegi üllatuseks.»
Luige sõnul on Haapsalu raudtee taastamisest huvitatud saadikud viimase poolaasta jooksul suhelnud palju majandusministeeriumiga. «Täpsustame numbreid ja detaile, nemad küsivad meilt ning meie otsime vastuseid,» rääkis Luik. «Minu hinnangul pole praegu põhjust niiöelda jõu kasutamiseks, et võtame parlamendis 51 häält ja paneme eelarvesse. Meil endal on ka ju seoses selle suure projektiga päris palju detaile üleval, mida me aeg-ajalt peame ministeeriumiga täpsustama.»
Luik tõdes, et peab leppime suurte asjade venimisega. «Muutun ise ka vahel kärsituks, samas tean, et nii suuri asju ei saa teha uisapäisa ja kõik detailid tuleb läbi mõelda,» lausus ta.
«Praeguseks on moodustatud AS Lääne Raudtee, mille eesmärk on eraalgatuse näitamine, et selle toel alustada,» rääkis Luik. «Raudteed võiks teha kahes osas – esmalt Riisipere-Turba lõik lõpuni ja siis edasi saaks teha sealt Haapsaluni. Praegu oleme täpsustanud selle lühikesel lõigu tegemise detaile. Kõike mis puudutab reisijate arvu ja piletihindade prognoose, samuti seda, kas tulevad diisli- või elektrirongid. Me oleme pigem võtnud suuna elektrile.»
Luige sõnul on palju küsimusi, mida ministeerium teada soovib ja millele raudtee soovijad koostöös Elroni, Eesti Raudtee ja Tallinna Tehnikaülikooli spetsidega vastuseid otsinud.