Teaduslikult tõestatud: see kirjutamisviis muudab tekstisõnumid erakordselt südametuks

Tekstisõnumite kirjutamisel tuleb tähelepanu pöörata ka kirjavahemärkidele. Foto: SCANPIX

Hiljutine uuring kinnitas väidet, et igasuguste kas telefonitsi või sotsiaalmeedias kirjutatud sõnumite puhul on punktiga lausete lõpetamine erakordselt südametu ja näitab soovimatust vestlust jätkata.

Ameerika Binghamtoni ülikooli psühholoogid leidis 126 tudengi kaasabil, et neid lauseid, mille lõpus kasutatakse tekstisõnumites punkti, tajutakse ebasiira ja võltsina, kuna punkt on hakanud omavahelises sotsiaalmeedias hakanud tähistama soovi vestlust võimalikult kiiresti lõpetada, vahendab Telegraph.

Uuring sai alguse väljaande New Republic ajakirjaniku Ben Crairi tähelepanekust, mis ta 2013. aastal tegi. «Ma olen märganud oma tekstisõnumites ja veebivestlustes, et inimesed kasutavad punkti mitte niivõrd lause lõpetamise eesmärgil, vaid pigem siis, kui nad on häiritud millestki ja soovivad seda teemat lõpetada,» märkis Crair.

Ta tõi välja, et on oluline vahe, kas kirjutada «Ei.» või «Ei...» – esimene lõpetab vestluse, teine annab võimaluse seda jätkata. Uuringu läbiviijad kinnitasid ajakirjaniku tähelepanekuid – punkti kasutamine lause lõpus jätab ebasiira mulje. Washington Post on toonud välja sama uuringurühma hilisema hüüumärkide kasutamise uuringu tulemused, mis tõid samas välja, et hüüumärgi kasutamine lause lõpus on aga sõbralikum ja siiram variant, kui üldse mitte punkti kasutada.

Erinevad uuringurühmad toovad välja ka soovitusi, mida peaks igasuguste tekstisõnumite ja veebivestluse kirjutamisel tähele panema. TalkTalk Mobile tehtud uuring tõi välja, et suudlust märkivate Xde kasutamise hulk tekstisõnumites võib viia tõsiste möödarääkimisteni. Näiteks, kui sõnumisaatjale vastatakse väiksema arvu Xdega või neid üldse ei lisata vastusele, tähendab see talle hundipassi andmist. Seetõttu tuleks Xde saatjale vastata täpselt sama arvu Xdega.

Ka toovad uuringud välja, et need emotikonid, mida inimesed oma sõnumitele lisavad, selgitavad väga palju, kes nad inimestena on. Lingvist Tylor Schnoebelen, kes keskendus oma magistritöös emotikonide uurimisele, väidab, et vanemad inimesed kasutavad tavaliselt naerva näo puhul ka n-ö nina, ehk kirjutavad seda selliselt: :-) Ka kasutavad sellise emotikoni kirjutajad vähem igasuguseid lühendeid, näiteks nagu «lol» (laughing out loud – ing k).

Glasgow' ülikooli uurijad on tekstisõnumeid uurides leidnud, et inimesed, kes kohe vastavad, on tavapärasest rohkem stressis või on neil madalam enesehinnang. Sama käib nende sõnul ka igasuguste veebivestluste ja tekstisõnumite saatmise kohta.