Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Võlakaitse seadus muudab inimesed ettevõtetega võrdsemaks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Adele Pao
Copy
Maksmata arved
Maksmata arved Foto: Elmo Riig / Sakala

Täna Riigikogus vastuvõtmisele tulev võlakaitse seadus annab makseraskustes inimesele võimaluse ilma pankroti välja kuulutamata oma probleemidega tegeleda, ettevõtetele on sarnane võimalus juba paar aastat olemas.

Raskustesse sattunud ettevõtted, mille puhul on lootus, et nad peagi jälle kasumlikuks muutuvad saavad pankroti mineku asemel alustada saneerimismenetlust.

Pankrotihaldur Ülli Adamsoni sõnul on saneerimisseaduse ja võlakaitse seaduse vahel paralleeli tõmbamine täiesti asjakohane. «Saneerimisseadus annab võimaluse ettevõttele majanduslike raskuste ületamiseks, Riigikogus menetletav võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus võimaldab sama füüsilisele isikule,» sõnas Adamson.

Pankrotihaldur Toomas Saarma sõnul on võrdlus aga meelevaldne. «Eelkõige on tegemist ühel juhul üksikisikuga koos kõigi tema probleemidega inimlikul tasandil. Teisel juhul on tegemist äriühinguga mille võib pankrotimenetluse lõppedes likvideerida ,» ütles Saarma.

«Füüsilise isiku puhul on eesmärk tuua inimene sotsiaalsesse ellu tagasi kui töövõtja lootuses, et ta suudab iseseisvalt oma probleemidega hakkama saada,» lisas Saarma.

Tagasi üles