/nginx/o/2015/05/22/4095039t1hcf8e.jpg)
Riigireformiga koos toimuva kinnisvara optimeerimise käigus tahab valitsus vähendada riigi käsutuses olevate hoonete pinda hinnanguliselt kolmandiku võrra.
Riik tahab oma kinnisvara kolmandiku võrra kärpida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Riigi kinnisvarareform on tähtis osa riigivalitsemise reformist, mille läbiviimine on valitsuse üks prioriteetseid tegevusi,» ütles riigihalduse minister Arto Aas. «Oleme seadnud eesmärgiks tõhusalt toimiva riigiaparaadi, mis eeldab ka täna kasutuses oleva kinnisvaraportfelli optimeerimist ja nutikamaid lahendusi.»
Rahandusministeeriumis koostatud teise riigi kinnisvara valitsemise koondaruande kohaselt on riigieelarveliste asutuste kasutuses olevate hoonete kogupind 2,1 miljonit ruutmeetrit, millest 70 protsenti on riigi omandis ja 30 protsenti lepingu alusel kasutusse võetud, peamiselt Riigi Kinnisvara ASi kaudu.
Riigi hoonetega seotud kogukulu koos käibemaksuga oli mullu 185 miljonit eurot, ehk keskmiselt 88 eurot ruutmeetri kohta aastas.
«Võrreldes riigi hoonete kulusid kinnisvarateenuste hindadega turul ning arvestades remondivajadustega võib järeldada, et riigi hooned on hinnanguliselt kolmandiku ulatuses alarahastatud,» ütles riigi kinnisvarastrateegia nõunik Veronika Ilsjan.
«Üldine suund on riigivalitsemise kulude kokkuhoiule, seega on vajalik vähendada riigi hoonete pinda kolmandiku võrra ja teha kõik selleks, et uued investeeringuotsused oleksid säästlikud ja hoone elueakulude kokkuhoiule suunatud,» ütles Ilsjan.
Rahandusministeeriumi teatel on esimene samm kinnisvaraportfelli optimeerimiseks tehtud: enamik riigile mittevajalikest hoonetest on Riigi Kinnisvara ASile üle antud ja müüdud. Järgmine samm on riigiasutuste kasutuses oleva pinna vähendamine, teatas ministeerium.
Kinnisvara optimeerimise potentsiaal on ministeeriumi hinnangul suurim maakonnakeskuste büroohoonetes.
35 protsenti kogu Eesti pindalast ehk 1,61 miljonit hektarit on aruande andmetel riigimaa. 84 protsenti riigimaast on Riigimetsa Majandamise Keskuse haldamisel. Ülejäänud 255 680 hektari suuremad valitsejad on maa-amet (42 protsenti) ja maavalitsused (25 protsenti).
Rahandusministeeriumi teatel vajab analüüsimist, millises ulatuses on otstarbekas koondada riigiasutuste maa haldamise kompetentsi maa-ametisse, et vähendada teiste valitsemisalade koormust ja suurendada riigi maaportfelli haldamise tõhusust.
Lisaks on riigil 125 000 hektarit sellist riigimaad, mille maareformi toimingud vajavad lõpetamist.