Ross: eelarvevaidlus eurotoetusi ei mõjuta
/nginx/o/2009/11/22/270612t1h7cfc.jpg)
17. november 2010, 12:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2009/08/05/216810t1h2d29.jpg)
Euroopa Liidu eelarvekõneluste ummikusse jooksmine ei mõjuta rahandusministeeriumi arvates Eestile ette nähtud ELi rahade kasutamist negatiivselt.
Liikmesriikide ja Euroopa Parlamendi viimane katse leppida kokku ELi 2011. aasta eelarves nurjus üleeile.
«Me näeme seda asja nii, et eelarve rahade kogumaht jääb samale tasemele mis eelmisel aastal, kuniks uut eelarvet kokku ei lepita,» rääkis rahandusministeeriumi asekantsleri kohusetäitja Tanel Ross. «Projekte, mis on järgmisel aastal planeeritud, keegi lukku ei pane. Lihtsalt see raha, mida saab kulutada järgmise aasta igal kuul, on 1/12 selle aasta eelarvest.»
«Mis puutub meie n-ö konkreetsetesse struktuurifondide ja ühtekuuluvuspoliitika vahenditesse, siis see [eelarves mitte kokkuleppele jõudmine] ei mõjuta meie hinnangul meid praegu mitte kuidagi,» kinnitas ta. «Sest 1/12 liigub edasi. Praegu me küll ei näe, et see meie ELi rahade kasutamist saaks negatiivselt mõjutada.»
«Järgmise aasta eelarve kasv oli planeeritud 2,9 protsenti ja see eelarve jäi vastu võtmata eelkõige protseduurilistel põhjustel,» märkis Ross. «Euroopa Parlament tahtis saavutada suuremat selgust, et kuidas on Euroopa Parlament tulevikus kaasatud ELi eelarvearutelusse.»
Ta selgitas, et nii Euroopa Parlament kui Komisjon tahtsid esialgu suuremat eelarve kasvu - 6 protsenti. Enamus liikmesriike, nende hulgas ka Eesti, soovisid aga kasvuks 2,9 protsenti. Parlament tahtis 2,9-protsendise kasvu aktsepteerimise hinnana täpsustada, kuidas nemad on kaasatud tulevikus ELi eelarve koostamisse ja heakskiitmisse. Parlamendi kaasamise näeb ette hiljuti jõustunud Lissaboni leping.
Osade liikmesriikide esindajad aga keeldusid parlamendi tulevast kaasamist arutama, öeldes et neil pole selleks mandaati. «Eks nad [kes keeldusid arutamast] olid eelkõige [eelarvesse] netomaksjad, kes ei taha sellest küsimusest rääkidagi praegu, kes tahavad eelarve kasvu kogu aeg piirata,» märkis Ross.
Tema sõnul on keeruline öelda, millal järgmise aasta eelarve lõpuks vastu võetakse. Komisjon peab nüüd välja tulema uute eelarveettepanekutega, milles liikmesriigkidel ja Euroopa Parlamendil tuleb kokkuleppele jõuda. «Võibolla räägitakse sellest näiteks detsembris, kui on järgmine ülemkogu, aga 100-protsendist kindlust selles pole,» lausus Ross.