/nginx/o/2010/11/12/465505t1hffd7.jpg)
Pankrotihaldur Ülli Adamsoni sõnul on raskustesse sattunud inimeste võlaküsimused riigiti lahendatud erinevalt, kuid erinevalt Eestist on paljudes riikides võlanõustamine oluline osa võlakaitsest.
Pankrotihaldur: võlanõustamise osas on meil arenguruumi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nõustamise eesmärgiks on võlgniku majanduslik harimine ja elustiili kohandamine, aga ka täielik võlgade likvideerimine. Võlanõustamisteenusel on väga suur osa võlgade ümberkujundamise protsessis, kuid meil on siin veel arenguruumi, sõnas Adamson.
«Lisaks võlgade likvideerimisele või ümberkujundamisele haritakse paljudes Euroopa riikides võlgnikku, et ta oleks sellises situatsioonis esimest ja viimast korda oma elu jooksul. Ka meil peaks võlakaitse seaduse eelnõu eesmärk olema eeskätt võlgniku nõustamine ja lahenduste leidmine. Võlakaitse seaduse eelnõu aga ei näe ette võlgnikule kohustusliku nõustaja määramist, mistõttu jääb see eesmärk teostamata,» kommenteeris täna riigikogus tõenäoliselt vastuvõetavat võlakaitseseadust Nordea Panga peajurist Kerstin Pilt.
«Mandri-Euroopa võlakorraldusmudelis püütakse säilitada igaühe üldist moraalset kohustust tasuda oma võlad ja au sees hoitakse pooltevahelisi lepinguid ja nende täitmiskohustust. Võlavabastust lubatakse vaid neile, kes seda tõeliselt väärivad ja vastutustundetult põhjustatud võlgadest ei ole võimalik mitte mingil juhul vabaneda,» sõnas Adamson.
«Püütakse kindlustada, et võlgade ümberkujundamismenetlus ei oleks võlgnikule hõlpsaks väljapääsuks ja võimaluseks oma kohustusi vältida,» lisas pankrotihaldur.