Kuidas investeerivad Eesti tuntud idufirmade juhid?

Noorem põlvkond enam raha madratsi all ei hoia. Foto: SCANPIX

Säästmise ja investeerimisega võiksid tegeleda kõik inimesed ja alustamiseks piisab vaid sajast-paarisajast eurost kuus. Ometi paljud eestlased ei mõtle sellele – ei pankade fondidele ega ka pensioni kolmandale sambale. Millesse investeerivad aga tuntud Eesti idufirmade juhid?

Tauri Kärson, Autolevi CEO

Inimeselt inimesele autorendi ettevõtte Autolevi asutaja Tauri Kärson on investeerinud oma raha pensionisammastesse. Tal on kõik kolm pensionisammast.  «Tegin seda juba mitmeid aastaid tagasi, sest oma tuleviku kindlustamine on oluline,» sõnas Kärson, kes igapäevaselt investeerib kõige enam oma ettevõtte arengusse. «Eesmärk on saada kõrgemaid «intresse», kui traditsioonilistelt passiivsetelt investeeringutelt. Ühtlasi on üheks minu investeeringuks tulevikku ka metsamaa.»

Noortel soovitab Kärson investeerida oma aega ja energiat eelkõige sellesse, mis hakkaks sind tulevikus ka passiivselt teenima.  «Näiteks looge oma ettevõte, toode, leiutis või muu sarnane asi. Kui olete vana ja väsinud, siis saab sellelt teenitavat tulu kasutada selleks, et teha kõiksugu vingeid asju, mida nooruses teha ei jõudnud,» sõnas Kärson. Neil, kes nii aktiivsed pole, soovitab ta  võimalusel investeerida kohtadesse, kus raha pikas perspektiivis saaks ise passiivselt hakata ennast kasvatama. «Võimalusel investeerige valdkondades, mida väga hästi tunnete või kui seda pole, siis arendage ennast mõnes valdkonnas, et selline pädevus aegamisi tekiks. Tore oleks, kui see on seotud näiteks mõne isikliku hobiga, sest siis on investeerimine veelgi meeldivam ja loomulikum osa elust.»

Kustas Kõiv, Barking CEO

Kiirelt areneva parkimisrakenduse Barking tegevjuht Kustas Kõiv hakkas investeerima 17-aastaselt. Toona investeeris ta kogu palga, mille haljastustöötajana teenis ühte Ida-Euroopa kinnisvarafondi. Ühtekokku oli seda 45 000 krooni, mis kasvas kiirelt 55 000 kroonini.  «Tahaksin öelda, et müüsin siis osakud maha, kuid tegelikult jõudis kätte 2008. aasta ja majanduskriis ning lõpuks väljusin 8000 krooniga,» meenutas Kõiv, kes õppis sellest kogemustest palju. «Omast kogemusest soovitan mõelda ja eeltööd teha, siis on vigadest võimalik õppida – mina tegutsesin liiga omal käel.»

Nüüd investeerib Kõiv eelkõige oma ettevõttesse ja endasse. «Säästmisega olen samuti pidevalt tegelenud, et ootamatutes olukordades liiga kitsaks ei läheks,» lisas ta.

Põhjus, miks paljud eestlased ei mõtle investeerimisele – ei pankade fondidele ega ka pensioni kolmandale sambale, millelt saab tagasi ka tulumaksu – peitub Kõivu sõnul eelkõige inimeste ootustes. «Arvan, et valdav enamus tahab kiireid tulemusi ning palju raha 20 aasta pärast ei tundu piisavalt ahvatlev,» vastas ta.

Kristjan Hiiemaa, ERPLY CEO

Kassa- ja laotarkvaraettevõtte ERPLY tegevjuht Kristjan Hiiemaa tõdes, et investeerimine on tema elu loomulik osa. «Kuna ma mõtlen tulevikule, siis olen investeerinud näiteks pensionifondidesse. Mul on kõik kolm pensionifondi,» avaldas Hiiemaa. Ta lisas, et investeerib ka alustavatesse idufirmadesse. «Mõtlen tulevikule ja ettevõtetele, mis kümne aasta pärast inimestele kasu toovad. Vastavalt sellele teen ka oma valikud ja investeeringud. Olen ostnud ka Apple´i ja Tesla aktsiaid.»

Hiiemaa soovitab investeerida ka kinnisvarasse, sest see on olenemata ajast võrdlemisi kindel investeering, sest tegemist on püsiva väärtusega.

Mis aga kogenud ärimehe sõnul kõige olulisem – esmalt tuleb siiski investeerida oma teadmistesse ja kogemustesse. Pärast seda saab elus juba kõik järgmised valikud teha. «Praegu olen juba sellises elufaasis, et investeerin Erply töötajatesse ja nende töökeskkonda. Oluline on see, et inimesed oleksid oma eluga rahul,» sõnas ta lõpetuseks.

KOMMENTAAR

Swedbank Investeerimisfondid ASi juht Kristjan Tamla

Rõõm on kuulda, et idufirmade juhid näevad investeerimist ka laiemalt kui ainult enda ettevõttega seonduv. Selline käitumine tagab mõistliku riskide hajutamise. Pikaajaliste investeeringute puhul on kõiksugu rahapaigutused kinnisvarasse, metsa, põllumaasse, oma ettevõttesse, jne väga teretulnud. Samas ei maksaks neid näha mitte kui nn klassikaliste pensionisammaste asendajatena, vaid pigem nende täiendusena. Kinnisvara, metsa- ja põllumaa hinnad ning Eesti turule orienteeritud ettevõtte väärtus sõltub pikemal perioodil väga suure tõenäosusega sellest, milliseks kujuneb Eesti majanduse areng. Kuna pensionifondid investeerivad aga suure osa oma varadest rahvusvahelistele finantsturgudele, siis pakub see head võimalust säästude suuremaks regionaalseks hajutamiseks. Lisaks saab III sambasse investeeringutelt tulumaksu tagasi, mida võib vaadelda kui investeeringuga kaasnevat lisatulu.