K, 7.12.2022
Börsi ja krüptoturu hinnad toob sinuni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Leedu rahandus vallandas Brüsseli viha

Urho Meister
Leedu rahandus vallandas Brüsseli viha
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Leedu rahandusminister Rimantas Sadzius värskelt pangaautomaadist võetud 10-eurosega.
Leedu rahandusminister Rimantas Sadzius värskelt pangaautomaadist võetud 10-eurosega. Foto: Ints Kalnins / Reuters

Omal ajal kiideti Leedut Euroopa Liidus kui kasinuse edulugu, kuid täna raputab väidetavalt lodevuse teed läinud leedukaid Brüsseli raev.

Pärast nelja aasta pikkust pausi tänavu taas kasvama hakanud eelarvepuudujääk manab esile meenutusi krediidiga köetud buumist, mis 2008. aastal krahhiga päädis ning Leedu sisemajanduse kogutoodangust 15 protsenti minema pühkis, misjärel tõusis võimule karmide kärbete kabinet.

Rahandusminister Rimantas Sadzius, kes seitse aastat tagasi ülekuumenemise hoiatusi eirata otsustas ning kulutusi edasi kasvatas, on nüüd oma vanal postil tagasi, kirjutab Bloomberg Business.

«Ma ei sooviks olla hukatuse prohvet, aga see on 2008. aasta déjà vu,» ütles kasinusvalitsuses teeninud nüüdne opositsiooniline parlamendiliige Gintaras Steponavicius, kui Leedu 2016. aasta eelarve esimese lugemise läbis. Järgmine lugemine on täna.

Nagu hoiatas Euroopa Komisjon, võib «olulisel määral [eelarve] korrigeerimise teelt kõrvale kaldunud» Leedu riskida eelarvereeglite rikkumisega.

Peaminister Algirdas Butkevicius on aga vankumatu ja väidab, et Euroopa Liit ei ole arvestanud oma rehkendustes Leedu edusammudega maksude kogumisel. Rahandusminister Sadzius lisab, et riigirahandus on viidud «veere peale» teadlikult, et toetada majandust olukorras, kus eksport Venemaale on langenud.

2009. aastal käis Leedu eelarvepuudujääk ära 9,1 protsendi sügavusel SKTst ja oli samal tasemel ka aastal 2011. Mullu surusid leedukad näitaja alla ühe protsendi. Rahandusministeeriumi prognooside kohaselt osutub puudujääk tuleval aastal 1,2-protsendiliseks.

Märksõnad
Tagasi üles