Miks on ebameeldivad juhid tihtipeale edukad?

Ülemus karjub alluva peale. Foto: Panther Media / Scanpix

Teadusajakirjas Journal of Business Psychology ilmunud uuringu järgi suudavad enesekesksed ning vaidlushimulised juhid teisi inimesi oma ideede ja arvamuste headuses ning õigsuses paremini veenda, kirjutab Business Insider.

Psühholoogid Samuel Hunter ja Lily Cushenberry väitsid artiklis, et seni on ebameeldivaid juhte ja nende loomingulisust uurides liiga palju rõhku pandud ideede loomise protsessile. Samas on loomingulisus nende sõnul sotsiaalne ettevõtmine - kui sa tahad, et teised inimesed tuleks sinu ideedega kaasa, pead sa olema suuteline nende esitlemisega seotud riske võtma, negatiivset tagasisidet taluma ning seejärel ikkagi inimesi nende headuses ja õigsuses veenma. Sellega võivad aga vastuolulised isiksused paremini hakkama saada, kui kõigile meeldivad juhitüübid.

Hunter ja Cushenberry järeldasid seda eksperimendist, mille esimeses faasis palusid nad 200 tudengil kõigepealt üksinda kümme minutit ülikooli tarbeks üks teatud turunduskampaania välja töötada. Seejärel moodustati kolmest inimesest kosnevad grupid, kes pidid 20 minutiga välja tulema ühise turunduskavaga. Varasemalt olid kõik tudengid läbinud standardse testi, millega mõõdeti nende isiksuseomadusi ning loovust.

Uuringust selgus, need tudengid, kes said «ebameeldivust» mõõtvas isiksusetestis kõrgema skoori (ehk kes olid egoistlikumad, agressiivsemad, põikpäisemad ning vaidlushimulisemad kui teised tudengid) ei olnud seetõttu vähem loomingulised, küll aga suutsid nad grupis oma ideid paremini läbi suruda. Eriti nähtav oli see juhtudel, kui grupp koosnes ainult «ebameeldivamatest» isikutest.