Väliskaubandust vähendas oktoobris naftasaaduste veomahu kukkumine

Kahanenud äri naftasaadustega vähendas transiitliiklust raudteel. Foto: Arvet Mägi

Oktoobris kahanes eksport mullusega võrreldes 12 ja import 13 protsenti, teatas statistikaamet. Enim mõjutas väliskaubanduse langust naftasaaduste ja elektriseadmete kaubavahetuse kahanemine.

Mineraalsed tooted, mille hulka kuuluvad peamiselt naftasaadused, on mahult üks suurimaid väliskaubanduse kaubagruppe. Oktoobris kahanes mineraalsete toodete eksport mullusega võrreldes ligi poole, ehk 49 protsenti 72,3 miljoni euroni, ning import ligi kolmandiku, ehk 31 protsenti 112,4 miljoni euroni.

Statistikaameti teatel mõjutas mineraalsete toodete ekspordi langust enim kütteõlide ja mootorikütuste väljaveo vähenemine ning importi kütte- ja gaasiõlide sisseveo kahanemine.

Mahult suurim kaubagrupp elektriseadmed kahanes oktoobris samuti nii sisse- kui ka väljaveo mahult. Elektriseadmete eksport kukkus 22 protsenti 204,1 miljoni euroni ja import 21 protsenti 211,7 miljoni euroni.

Mullusega võrreldes suurenes oktoobris transpordivahendite eksport, seda välismaale müüdud laeva tõttu, ning mitmesuguste tööstustoodete eksport, kus enim kasvas puitmajade, patjade ja tekkide väljavedu.

Import suurenes kaubagruppide lõikes mullusega võrreldes ainult paberi ja paberitoodete osas, kus aastane kasv oli seitse protsenti.

Eelmise aastaga võrreldes vähenes enim eksport Venemaale ja Rootsi, vastavalt 35 protsenti 65,4 miljoni euroni ja 14 protsenti 181,8 miljoni euroni. Kauba väljavedu kasvas enim Saudi Araabiasse, kaheksa miljoni euro võrra; selle põhjus oli statistikaameti teatel teravilja eksport.

Import Hiinas kahanes mullusega võrreldes 30, import Hollandist 29 ja import SRÜ riikidest 22 protsenti. Kaubavahetust Hollandi ja SRÜ-ga mõjutas enim naftasaaduste kaubanduse kahanemine, Rootsiga aga vähenenud äri elektriseadmetega.

Võrreldes tänavu aasta eelmiste kuudega kahanes väliskaubandus oktoobris enim.