/nginx/o/2015/12/10/4783431t1h4d77.jpg)
Iga nädal üle Eesti tuhandeid puudustkannatavaid peresid abistav organisatsioon Toidupank suudab praeguse eelarve juures kevadeni vastu pidada, pärast seda oleks püsimajäämiseks vajalik juba riigi toetus.
Toidupank seisab silmitsi raskustega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Arvestades neid toidukoguseid, mida me oleme tänaseks päevaks liigutanud üle Eesti, ütleme kusagil 680 000 kilo, oleme sellel aastal ümber jaganud, ehk siis päästnud kauplustest ja hulgivõrgust ja andnud edasi puudustkannatavatele peredele, siis ütleme seda mõju arvestades, me juba loodaks avaliku sektori, nii riigi kui omavalitsuste veidi suuremale abile,» rääkis Toidupanga kommunikatsioonijuht Nele Hendrikson, vahendab ERR uudisteportaal.
Viie aastaga on Toidupank laienenud 15 linna, kuid iganädalase töö eest vastutavad 90 protsendi ulatuses vabatahtlikud ja Hendriksoni sõnul autosid siiski vabatahtlikkuse jõul liikuma ei pane, nagu ka ei tule elekter toidulattu ja ka üüri ei maksa. Süsteemset riigi toetust Toidupangale pole, aitavad vaid üksikud kohalikud omavalitsused.
Hendriksoni sõnul vajaks toidupank stabiilse toetusena 20 000–25 000 eurot kuus ja kui sellest pool või vähemalt kolmandik tuleks riigilt, siis saaks ülejäänu ehk annetuste toel. Praegu maksab toidupank enda kinnitusel kõikvõimalike maksude, üüri ja lõivudena riigikassase ligi 100 000 eurot aastas.
«Ma usun, et seda teemat on võimalik käsitleda nii sotsiaalministeeriumiga, kui vaadata, millised on võimalused näiteks erinevatest riiklikest fondidest,» leidis peaminister Taavi Rõivas, kuigi tunnistas, et ei ole toidupanga tegevusega niivõrd hästi kursis, et saaks siinjuures teemat rohkem kommenteerida.
Refereeritud artiklit saab täismahus lugeda ERR uudisteportaalist.