/nginx/o/2015/12/09/4781179t1he4a9.jpg)
Kingituste edasi kinkimist on üldiselt peetud halvaks kombeks, isegi kui see pole tegelikult otstarbekas. Uuringud näitavad aga, et see suhtumine hakkab tasapisi muutuma.
Uuring: jõukad inimesed kingivad üha sagedamini kingitusi edasi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Möödunud aastal korraldas «American Express Spending & Saving Tracker» 1500 jõuka inimese seas küsitluse jõulukinkide kohta. Küsitluses osalesid inimesed, kelle aastane sissetulek oli minimaalselt 100 000 dollarit, edastab Market Watch.
Aasta varem näitas varakate ameeriklaste seas tehtud sama küsitlus, et kingi edasi kinkimist pidid lubatuks 73 protsenti küsitluses osalenutest, mullu aga 76 protsenti. Kui 2013. aastal tehtud küsitluses tunnistas 32 protsenti osalenutest, et on päriselt kingi edasi kinkinud, siis möödunud aastal oli neid juba 42 protsenti küsitluses osalenutest.
Majandusteadlaste sõnul on ka neil põhjust kinke edasi kinkida, kes teenivad keskmisest sissetulekust kaks korda rohkem. Näiteks Patrick O’Keefe’i selgitusel on ka rikkal ja rikkal vahe ehk esimesel kinkijal on rohkem kui edasikinkijal ning kingil on kahanev kasu.
Mark Hamrick sõnab omalt poolt, et kuigi võiks eeldada, et inimesed kingivad asju edasi seepärast, et neil ei jää muud üle, siis tegelikult on palju ka neid, kel pole lihtsalt kingituste ostmiseks aega või huvi.
Igal juhul näitab inimeste vabam suhtumine kingituste edasi kinkimisse seda, et jõukamad inimesed on materiaalselt vastutustundlikud. Gail Cunningham ütleb pooleldi naljatledes, et edasikinkimine vajaks hädasti head avalike suhete juhti. «Kingituste edasikinkimise tava tõus näitab, et inimesed hakkavad aru saama, et suur süda võib olla ka siis, kui rahakott on väike,» leiab ta.