/nginx/o/2010/10/19/452004t1ha344.jpg)
Rail Baltica projektiga on vaja kiirustada, leidis Euroopa Parlamendi Balti-Euroopa saadikuühenduse esimees Tunne Kelam ühenduse teisipäevasel istungil, kus arutati transpordiühenduste tulevikku Läänemere piirkonnas.
Kelam: Rail Baltica elluviimisega ei tohi enam viivitada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Parlamendi Balti-Euroopa saadikuühendus arutas oma tänasel istungil transpordiühenduste tulevikku Läänemere piirkonnas, vahendas Kelami pressiesindaja.
Kuulati ära ühelt poolt TransBaltic Partnership programmi, mis valmistab alates 2009 ette Läänemere transpordisüsteemide integreerimist, analüüs ning Helsinki ja Tampere linnajuhtide tulevikukavad, teiselt poolt Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika peadirektoraadi ning mobiilsuse ja transpordi peadirektoraadi ametnike arvamused.
Saadikuühenduse esimehe Tunne Kelami sõnul oli positiivne kõigi osapoolte arusaam sellest, et Läänemere piirkonnas on esmavajaduseks moodsa ja kiire raudteeühenduse väljaarendamine Soomest läbi Balti riikide Varssavi ja Berliinini.
«Ammu kavandatud Rail Baltica projektis pole siiani konkreetset edasiminekut saavutatud,» ütles Tunne Kelam. «Samas näevad mõned ettekandjad Rail Baltica elluviimises Läänemere strateegia edu kriteeriumit.» Rail Baltica võiks naabruspoliitika raames ühendada ka St. Peterburi ja Berliini.
Tunne Kelami väitel vajab Läänemere piirkond pikaajalist koordineeritud transpordistrateegiat.
«Sellega on vaja kiirustada, kuna me ei ela vaakumis,» tõdes Balti-Euroopa saadikuühenduse esimees. «Kuhu ja kuidas suunduvad järgmise 20 aasta jooksul suured transpordivood - kas Barentsi mere kaudu, Läänemere kaudu või mõnes muus suunas, sellele saab vastuse anda Läänemere strateegia koordineeritud rakendamine,» ütles Kelam.
TransBaltic projekti ettekandja Witold Szydarowski sõnul hõlmab see algatus hetkel 20 osavõtjat 9 riigist, taotledes integreeritud transpordisüsteemi loomist. Helsinki ja Tampere esindajad toonitasid Soome elavat huvi Rail Baltica rakendamise vastu, kuivõrd mitmesuguste metallide kaevandamine Soome kesk- ja põhjaosas on lähemal kümnendil hoogsalt kasvamas ning vajab häid raudteeühendusi läbi Tallinna Euroopasse.
Helsinki algatatud ja 2011. aastast käivituv Rail Baltica kasvukoridori projekt, mil on üle 20 koostööpartneri 6 riigist, taotleb Läänemere idaosa linnade, kodanike ja ettevõtete paremat ühendamist ning leiab, et piirkonna transpordiühenduste puuduvaks lüliks on Rail Baltica.
Colin Wolfe regionaalpoliitika peadirektoraadist väitis, et asjad pole mitte raha, vaid kooskõlastamise taga - kuidas projekte ühiselt ellu viia. Ta hindas kõrgelt Euroopa Parlamendi osa Läänemere strateegia ellurakendamisel ning rõhutas, et liiga sageli lähtuvad investeerimisotsused enam liikmesriikide perspektiivist, mitte aga antud piirkonna kui terviku vajadustest.
Euroopa Komisjoni esindajate sõnul on Euroopa Liidu transpordipoliitika praegu läbivaatamisel ning nende hinnangul on oluline, et kõik osapooled panustaksid aktiivselt tulevastesse arengutesse.
Balti-Euroopa saadikuühenduse järgmine istung arutab gaasivarustuse koordineerimist Euroopas. Tunne Kelam kutsus osalejaid Tallinnas 9. detsembril toimuvale Läänemere piirkonna transpordiühendusi käsitlevale konverentsile.
Saadikuühendused on Euroopa Parlamendi ametlikud fraktsioonidevahelised töörühmad, mis moodustatakse 5 aastaks. Balti-Euroopa saadikuühendus, mis ühendab esmajoones
Läänemere piirkonna riikide saadikuid ning algatas 2006. aastal Läänemere strateegia, tegutseb Euroopa Parlamendis juba teist hooaega. Tunne Kelam valiti selle töörühma esimeheks 2009. aastal.