Eesti Pank prognoosib tagasihoidlikku majanduskasvu

Foto: Urmas Nemvalts

Ettevõtlussektori tootmisvõimaluste põhjal oleks Eesti majandus suuteline sel aastal kasvama ligikaudu 3%, kuid prognoosi kohaselt küündib majanduskasv vaid 1,2 protsendini. Kasvu takistavad peamiselt kaubanduspartnerite kesine nõudlus ja ettevõtete ahtad ekspordivõimalused.

Viimaste aastate majanduskasv on paljuski saavutatud tänu hõive suurenemisele, kuid edaspidi pole see enam võimalik. Töötuse määr on langenud juba 5,2 protsendini ning tööturul aktiivsete inimeste osakaal on kerkinud tööealiste hulgas selle sajandi suurimaks, teatas Eesti Pank. 

Eesti majanduskasvu kiirenemine sõltub välisnõudluse taastumisest ja ettevõtete konkurentsivõime suurendamisest välisturgudel. Paraku on eksportiva sektori konkurentsivõime ja seeläbi majanduse kasvupotentsiaal varasemast suurema surve all: hoolimata sellest, et toodangu maht on kasvanud väga aeglaselt, on pingete süvenemise tõttu tööturul ettevõtete tööjõukulud kasvanud kiiresti.

Kaubanduspartnerite nõudlus Eesti ekspordi järele järgmistel aastatel küll suureneb, kuid nõudluse taastumine on ebakindel. Kui Eesti ekspordi turuosa välisturgudel vähenes sel aastal hinnapõhise konkurentsivõime halvenemise tõttu, siis ei pruugi Eesti eksportijad ka järgmistel aastatel välisnõudluse kasvust täielikult osa saada.

Tööturul valitsevate pingete tõttu on eratarbimine suurenenud jõudsalt, kuid see ei ole olnud kooskõlas majanduse kasvutempoga. Kuigi Eesti majanduses loodava lisandväärtuse maht pole aastataguse ajaga võrreldes praktiliselt muutunud, on hõive kasvanud enam kui neli protsenti.

Tööviljakuse vähenemine ja samaaegne kiire palgatõus ei ole pikaajaliselt võimalik. Kui ettevõtetel ei õnnestu tööviljakust suurendada, siis on palgatõusu aeglustumine või isegi palkade alanemine vältimatu.

Eestil on palju eeliseid, mille abil saab tööviljakuse kasvu soodustada - muu hulgas korras riigi rahandus ja väike riigivõlg, paindlik tööturg, varasemast väiksem erasektori laenukoormus ja soodsad laenutingimused.

Inflatsiooni hoogustumine on laiapõhjaline, sest enamiku toorainete hinnad on praegu madalad. Oodatav kallinemine jõuab siinsetesse tarbijahindadesse ühes muu importtoodangu kallinemisega, sest kaubanduspartnerite hinnatõus hakkab samuti kiirenema.

Lisaks teenuste hinna tõusule, mida veab tööjõukulude suurenemine, tuleb ligikaudu kolmandik eelseisvast kallinemisest tarbimismaksude tõusudest: kerkivad nii kütuse-, alkoholi- kui ka tubakaaktsiis. Inflatsiooni kiirenemise tulemusel kasvab elanike reaalne ostujõud aeglasemalt, kui tõusevad palgad, ning tarbimise kasv aeglustub.

Järgmisel kahel aastal majanduskasv kiireneb, kuid üksnes tagasihoidlikult: 2016. aastal 2,2 protsendini ja 2017. aastal 3,1 protsendini.