Nafta hinnalangus suurendas Eesti SKPd pool protsenti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Madalam nafta hind teeb rõõmsaks nii tarbijad kui eksportijad, ent vähendab energiasektori investeeringuid, kirjutab Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
Kui 2014. aasta kolmandas kvartalis maksis Brenti naftabarrel keskmiselt 102 dollarit, siis 2015. aasta kolmandas kvartalis peaaegu poole vähem, 53 dollarit. Sellel hinnalangusel oli suur mõju nii tarbijahindadele kui ka majanduse mahunäitajatele. Nafta hinna languse mõju on aga mõnevõrra tasakaalustanud euro kursi nõrgenemine dollari suhtes, mistõttu ei ole nafta odavnenud eurodes sama palju kui dollarites.
«Jättes kõrvale nafta hinna languse võimaliku negatiivse mõju Venemaa-suunalisele ekspordile, suureneb alates 2014. aasta neljandast kvartalist toimunud nafta hinna languse tulemusel Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2015. aastal ligikaudu pool protsenti võrreldes sellega, kui nafta hind oleks püsinud 2014. aasta kolmanda kvartali tasemel,» kirjutas Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja keskpanga blogis.
Nafta hinna langus mõjub hästi tarbijatele – väiksemad kulutused energiale jätavad rohkem raha muude kaupade ostuks. See kajastub hästi eratarbimises, mis on viimase aasta jooksul kiiresti kasvanud. «Nafta hinna langusel on aga negatiivne mõju energeetikale ja õlitööstusele, mille toodangu hind sõltub nafta maailmaturu hinna arengust,» kirjutas Oja. Küll aga ei pruugi nafta hinna langus kajastuda nende tegevusalade panuses majanduskasvu, sest nende harude tootmismaht ei pruugi nafta odavnemise korral väheneda.
Nafta hinna langus mõjutab aga kasumlikkust, mis toob kaasa energiasektori investeeringute kahanemise ning muude tingimuste samaks jäädes vähenevad selle sektori omanike ja töötajate ostud teistelt harudelt. Lisaks kohalikele energia kasutajatele avaldab nafta hinna langus positiivset mõju enamikule Eesti kaubanduspartneritele ning toetab seeläbi eksporti.
Arvutamaks nafta odavnemise mõju Euroopa Liitu suunduvale ekspordile, olen kasutanud teiste Euroopa Liidu riikide hinnangut sellele, kui palju sõltub nende import nafta hinnast. Eksport Euroopa Liidu riikidesse moodustas 2014. aastal ligikaudu 70 protsenti Eesti kogu kaubaekspordist. Ainus suur kaubanduspartner, mis ei kuulu Euroopa Liitu, on Venemaa.
Venemaa on aga nafta eksportija ning sealne nõudlus on madala nafta hinna tõttu vähenenud. Analüüsi tulemuste tõlgendamisel tuleb sellega arvestada. Mõjuhinnangu arvutamisel on arvesse võetud ka seda, et teiste majandusnäitajate tundlikkus nafta hinna muutuste suhtes sõltub nafta hinna tasemest. Selle taga on energiatoodete maksud: energiakandjate puhul on sageli maksustatud kogus. Näiteks kütuseaktsiisi makstakse liitri kohta, mitte osakaaluna kütuse hinnast.
Madala nafta hinna korral moodustavad seetõttu maksud hinnast suhteliselt suurema osa ning teised majandusnäitajad sõltuvad nafta hinnast suhteliselt vähem. Stsenaariumi aluseks on võetud nafta hinna langus eurodes, seega on arvesse võetud ka euro kursi nõrgenemine USA dollari suhtes, mis kahandab nafta hinna languse mõju.
Nafta hinna languse positiivne mõju majandusele väheneb 2017. aastal, sest stsenaariumis on arvestatud nafta futuuridega (kindlaks määratud hinnaga tulevikutehing), mis näevad ette mõningast nafta kallinemist. Lisaks kohandub majandus mõningal määral odavama naftaga ning see vähendab samuti nafta hinna languse mõju.