Rail Balticu kogumaksumus 1,31 miljardit eurot sisaldab endas kõigi vajalike uuringute kulusid, raudtee tehnilist projekteerimist, raudteetaristu ja kõikide sõlmede hinnangulist ehitusmaksumust, reisi-, hooldus- ja kaubaterminalide maksumust, elektriliitumiste kulusid ning maade omandamise kulusid, arvestades Harjumaa puhul läänepoolse trassialternatiivi hinnangulise maksumusega, kirjutas majandusminister Kristen Michal kirjas rahandusministrile, vahendab BNS. «Nimetatud summale lisandub käibemaks, mis ELi reeglite kohaselt ei ole abikõlblik kulu.»
Projekti Eesti osa ehituse kogumaksumusele võib Michali sõnul põhimõtteliselt kohaldada erinevaid võimalikke Euroopa Liidu (EL) abimäärasid, mille alusel on ka ELi toetuse võimalik suurus varieeruv. «Ühe stsenaariumi kohaselt võib kasutada maksimaalset võimalikku, kuid teadaolevalt pigem ebarealistlikku EL abimäära 85 protsenti. Arvestades EL kasutatavat finantsvajaku metoodikat ning Euroopa ühendamise rahastu (CEF) taotluse alusena kasutatud tasuvusarvutuste tulemusi, tähendaks see ehitustööde käibemaksuta maksumusest maksimaalselt kuni 81 protsendi katmist.»
«Teise võimaliku stsenaariumi korral võib kasutada AECOMi 2011. aasta analüüsil tuginevat ELi toetusmäära 56,27- protsendilisest käibemaksuta maksumusest, arvestades, et selles on finantsvajakuga juba arvestatud. Nimetatud suuruseid kasutades jääks võimalik ELi toetuse suurus Rail Balticu projekti Eesti osale vahemikku 739–1116 miljonit eurot eeldusel, et Euroopa Liidu 2014–2020 ning 2021. aastal algava eelarveraamistiku fondides Rail Balticu laadsetele projektidele selles mahus toetust jätkuks ning et Rail Balticu projektitaotlused oleksid kogu trassi ulatuses ja maksumuse mahus edukad. Sellel vastav Eesti omafinantseeringu tõenäoline suurus on seega vahemikus 197-574 miljonit eurot,» lisas Michal.