Lugeja küsib: millisel juhul peab tööandja koondamishüvitist maksma?

Siiri Liiva
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koondamisega käib üldjuhul kaasas ka koondamistasu maksmine.
Koondamisega käib üldjuhul kaasas ka koondamistasu maksmine. Foto: SCANPIX

«Tööandja ütles töölepingu üles koondamise tõttu ja koondamisteates oli märgitud, et tööandja maksab ka koondamishüvitist. Leping peaks lõppema kahe kuu pärast. Kui ma leian nüüd vahepeal teise töö ja lõpetan ise töölepingu, kas siis tööandja võib keelduda koondamishüvitise maksmisest?» uurib lugeja.

Vastab tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Ingrid Iter.

Tööandjal on kohustus maksta koondamishüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses juhul kui töösuhe lõpeb koondamise tõttu. Kui töötaja leiab teise töö ning ütleb ise enne töölepingu üles, ei ole töösuhte lõppemise aluseks mitte koondamine, vaid töötajapoolne ülesütlemine, mille puhul hüvitise maksmise kohustust tööandjal ei ole.

Seega kui leping lõpeb enne koondamist hoopis töötaja algatusel, ei pea tööandja koondamishüvitist maksma. Samas kui töösuhte kiirem lõpetamine on mõlema poole huvides, saab lõpetada lepingu poolte kokkuleppel ning sellisel juhul on võimalik leppida kokku ka hüvitise maksmises.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles