Amet: ise meisterdamise asemel osta pigem nõuetekohane helkur

Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Tarbijakaitseamet juhib tähelepanu, et helkur peab olema kvaliteetne ja nõuetele vastav, mida isevalmistatud helkurid tihtipeale pole.

Kvaliteetset helkuri ära tundmiseks tuleb esmalt vaadata pakendit – toote nimetuseks peab olema helkur, mitte mõni analoogne sõna. Vesti puhul peab olema kirjas helkurvest või ohutusvest. Helkuril või selle pakendil peab olema CE vastavusmärgis, mis näitab, et toode on nõuetele vastav ning viide standardile EN 13356:2001, mis kinnitab kvaliteetsust.

Helkuri puhul kehtib reegel, et mida suurem helkurpind, seda parem. Minimaalseks peegeldavaks pinnaks ühe külje kohta peab olema 15 ruutsentimeetrit ning soovituslikult on maksimaalne 50 ruutsentimeetrit. Kui helkurile on trükitud mingi kiri või pilt, siis ei tohi see olla liiga suur ega katta tervet helkuripinda.

Pakendile peavad olema märgitud ka tootja andmed ning kaasas olema eestikeelne kasutusjuhend. Juhend peab andma teavet helkuri õige kinnitamise ja kasutamise kohta, mis peab lähtuma liiklusseaduses jalakäijale kehtestatud liiklusreeglitest, samuti viitama vajadusele helkur vananemise (kriibitud, kulunud) või purunemise korral välja vahetada.

Üha populaarsemaks on muutunud helkurite ise valmistamine, kuid sellised tooted ei pruugi pimedas kaitset tagada, kuna nende nõuetele vastavust ei ole hinnatud. Isegi kui helkur on valmistatud sertifitseeritud helkurkangast, siis sellest valmistatud lõpptoote kuju, suurus, lisatud detailid ja trükised võivad tagasipeegeldumise omadusi oluliselt mõjutada.

Isevalmistatud helkureid, mis ei ole läbinud nõuetekohast vastavushindamist, ei ole lubatud müügiks pakkuda. Samuti ei tohi teiste helkurisarnaste toodete nagu helkivate võtmehoidjate, ripatsite, mänguasjade, märkide, ehete jm müügil olla kauba nimetuseks helkur. Täiendavalt on soovitatav selliste toodete juurde panna tarbijatele välja teave, et tegu ei ole helkuriga ning antud toode ei taga kaitset pimedas.