/nginx/o/2015/12/01/4756683t1h3727.jpg)
Business Insider annab ülevaate Financial Timesi poolt viimase kümnendi jooksul aasta parimaks majandus- ning äriraamatuks valitud teostest.
Millised on 11 viimase kümnendi kõige mõjukamat majandus- ja äriraamatut?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Rise of the Robots. Technology and the Threat of a Jobless Future», autoriks Martin Ford
Tehnoloogiaettevõtja Martin Ford annab oma teoses detailse ülevaate sellest, kuidas robotite revolutsioon mõjutab arenenud maailma ning väidab, et valitsused ning ettevõtted peavad juba lähikümnenditel hakkama ennetama tööelu muutustega seotud kriise.
«Capital in the Twenty-First Century», autoriks Thomas Piketty
Prantsuse päritolu majandusteadlase Thomas Piketty globaalset majanduslikku ebavõrdsust käsitlev teos ilmus inglise keeles 2014. aasta märtsis ning sai ootamatult New York Timesi bestselleriks. Oma teoses väidab ta, et praegu läänemaailmas levinud neoliberaalse turukapitalismi tingimustes käärid vaeste ja rikaste vahel ainult suurenevad, mistõttu tuleks aastasadadega väljakujunenud olukorra parandamiseks ehk inimeste majanduslike väljavaadete võrdsustamiseks ette võtta üsna radikaalseid samme, näiteks maksustada ülirikaste varasid.
«The Everything Store», autoriks Brad Stone
Autor kirjeldab maailma suurima e-äri Amazon ajalugu läbi kahe aastakümne, keskendudes ettevõtte intensiivse töökultuuri arengule. 1994. aastal asutatud Amazoni praegune turuväärtus ületab täna 318 miljardit dollarit ning selle asutaja ja tegevjuht Jeff Bezos on rikkuse poolest maailma neljas inimene, kelle varanduse väärtuseks hindab Bloomberg 59,5 miljardit dollarit.
«Private Empire», autoriks Steve Coll
Maailma suurimate ettevõtete hulka kuuluvast nafta- ja maagaasitootjast ExxonMobilist polnud veel mõned aastad tagasi kirjutatud ühtegi ülevaatlikku teost. Steve Coll täitis selle tühimiku 2012. aastal, andes ülevaate ettevõtte ajaloost vahemikus 1989-2010.
«Poor Economics», autoriteks Abhijit Banerjee ja Esther Duflo
Tehnikaülikooli MIT majandusteadlased Abhijit Banerjee ja Esther Duflo uurisid maailma viiel kontinendil kõige vaesemate rahvaste elu ning selgitavad oma teoses viise, kuidas arenenud riigid ja nende kodanikud saavad pakkuda neile arenguabi ilma, et need ressursid ei kaoks korruptsioonivõrgustikesse ega läheks lihtsalt raisku.
«Fault Lines», autoriks Raghuram G. Rajan
Raghuram Rajan on India riikliku reservpanga juht ning endine IMFi peaökonomist. Oma teoses väidab ta, et 2008. aasta finantskriisil oli mitmeid sügavamaid põhjuseid, millest on seni vähe räägitud nagu sissetulekute ebavõrdsus, puudujäägid kaubanduse tasakaalus ning suuriikide nagu USA, Suurbritannia, Hiina ja Jaapani finantssüsteemide erinevused.
«Lords of Finance», autoriks Liaquat Ahamed
Investor Liaquat Ahamed kirjeldab Pulitzeri võitnud teoses, kuidas USA, Suurbritannia, Saksamaa ja Prantsusmaa keskpangad üritasid Esimese maailmasõja hakul maailma majandust neile sobivas suunas tüürida ning kuidas nende hukatuslikud otsused viisid 1929. Aastal alguse saanud Suure Depressiooni nime all tuntud ülemaailmse majanduskriisini.
«When Markets Collide», autoriks Mohamed El-Erian
Investor ning endine PIMCO tegevjuht Mohamed El-Erian selgitas oma teoses 2008. Aasta finantskriisi põhjuseid, andes ühtlasi ülevaate sellest, kuidas see arenes arenenud riikide ja renguriikide omavaheliste suhete mõjul kiirelt ülemaailmseks probleemiks.
«The Last Tycoons», autoriks William D. Cohan
Autor kirjeldab 2007. aastal Financial Timesi auhinna võitnud teoses avalikkuse tähelepanust hoiduva mõjuvõimsa investeerimispanga Lazard ajalugu.
«China Shakes the World», autoriks James Kynge
Financial Timesi Pekingi üksuse endine juht James Kynge võitis auhinna 2006. aastal teosega, mis kirjeldab Hiina tõusu maailma majanduse liidrite sekka.
«The World Is Flat», autoriks Thomas L. Friedman
New York Timesi kolumnist Thomas Friedman uurib oma raamatus seda, kuidas internet ja globaalsed tarneahelad on muutnud maailma väiksemaks ja «lamedamaks».