Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2015/11/05/4664845t1h9404.jpg)
Kui külm on kohal, ei lase tüütud automured end kaua oodata! Keskluku pult streigib, auto ei käivitu, kojamehed jäätuvad akna külge, aknad on seest härmas ning tagatipuks ei tea, milline jäälõhkuja oleks kõige tõhusam. Elustiil küsis sedasorti hädadega võitlemiseks nõu United Motorsi tehniliselt konsultandilt Kaido Hiieleegilt.
1. Külmade tulekul hakkab auto jonnima ja ei taha käivituda. Milles võib asi olla?
Põhjus võib olla akus, kui süütevõtit keerates käib kerge klõps või kuuled käivitushäält vaid korra. Muidu korras, kuid tühjaks saanud akut saab laadida spetsiaalsete laadijatega või pikemaid otsi sõites.
Juhul kui starter ajab mootorit ringi, aga auto ei lähe siiski käima, on probleem ilmselt muus kui akus. Näiteks diiselautode puhul võib see olla eelsüütesüsteemis, aga seda viga autoomanik ise ei leia. Põhjusi võib olla teisigi, nii et ega siin aita muu kui auto teenindusse viia.
2. Mul on nn krokodillid alati autos. Kui auto ei käivitu, kas siis tasub neid proovida?
Käivitusabi ehk rahvakeeli krokodille autotootjad üldjuhul ei soovita. Hiljem ei teki probleeme üldiselt autol, kellele abi antakse, vaid sellel autol, kes abi annab. Põhjus on käivitava auto elektrisüsteemile mõjuv suur koormus. Kui streikivat autot käivitusabiga pikalt käiata, võid korras auto generaatori üle koormata, mõnd juhtplokki vigastada. Kui annad käivitusabi, siis mõistlik on pärast käivitusjuhtmete õiget ühendamist ning käivitava auto mootori sisselülitamisel lasta käivitataval autol 5–10 minutit lihtsalt seista, et viimase aku saaks väikese turgutuse, ning alles siis proovida mootorit käivitada.
Käivitusabi andmise eel mõtle, kas võtad selle riski, et oma autoga midagi juhtub. Muide, maailmas on olnud ka juhtumeid, kus üks autodest käivitusabi käigus maha põleb. Üldjuhul siiski teatakse, mida tehakse, ja midagi hullu ei juhtu.
3. Mul on automaatkäigukastiga auto. Kas ma tohin selle taga teist autot vedada ja kas teine auto tohib mind enda järel vedada?
Üldiselt tasub see järele vaadata auto kasutusjuhendist, sest mõningate eranditega on reegel see, et automaatkäigukastiga autot ei tohi teise auto järel vedada. Küll võib automaatkäigukastiga auto teist autot järel vedada, arvestades kindlasti enda ja pukseeritava auto massi, nii nagu tohib sellele taha panna ka järelhaagise. Kindlasti aga tuleks tehnilisest passist järele vaadata näiteks lubatud järelhaagise mass, mille suurust tuleks arvestada.
Manuaalkäigukastiga autot võib pukseerida. Vedava ja veetava sõiduki masse tuleb arvestada samamoodi nagu automaatkastiga sõiduki korral.
4. Tahan varahommikul tööle sõita, aga kesklukk ei tee uksi lahti. Ma ei julge võtmega ust lahti keerata, sest kardan, et autol hakkab signalisatsioon tööle ja äratab ümberkaudsed. Mida teha?
Oleneb küll autost, aga üldjuhul on nii, et kui on tehase alarm, siis kesklukust ust võtmega lahti tehes võtab see ka alarmi maha. Järelturu alarmid võivad käituda teisiti: enne tuleb alarm puldist maha võtta ja alles siis auto uks lukust lahti keerata, aga üldjuhul on ka neil alarmisüsteem kesklukuga ühenduses.
Pasun võib hakata karjuma ka siis, kui auto aku on tühi või vooluahelas tõrge. Järelturualarmidele antakse tavaliselt kaasa väike võtmeke, millega saab mootoriruumi paigaldatud alarmi selleks ettenähtud kohast maha keerata.
5. Autoaknad on hommikuti jääs, aga kraabits on katki või kadunud. Kuidas aknad kiiresti jääst puhtaks saada, ehk aitaks klaasile kuuma vee valamine?
Jääst ja lumest puhtad klaasid, ka küljeklaasid, on ohutuse seisukohast äärmiselt olulised. Seetõttu on klaaside puhastamine enne sõidu alustamist esmatähtis.
Tulikuuma vee valamine esiklaasile ei mõju hästi, sest siis saavad kaks väga äärmuslikku temperatuuri omavahel kokku ja see ei tõota head. Samuti ei soovita ma autoaknaid kraapida, vaid ikka sulatada. Igasugune kraapimine – vahet ei ole, kas spetsiaalse kraabitsaga, CD ümbrisega või mõne plastkaardiga – võib vigastada klaasipinda, sest see ei ole kunagi täiesti puhas: kraabitsa alla jäävad alati mustuseosakesed.
Esimene võimalus on auto käima panna ja lihtsalt oodata, millal jää klaasidelt sulab. Mugavam viis on aga auto eelsoojendi. Neid on kahte tüüpi: elektriga (pistikuga seina) ja kütusega töötav. Viimased töötavad enamasti mootori jahutusvedeliku pealt, mis tähendab, et ka mootor on juba soe. Sellisel juhul ei kiusa me ka mootorit külmkäivitusega.
Muidugi on ka variant osta auto, millel on esiklaasi elektrisoojendus. See pole see soojendus, mis paneb lihtsalt armatuurlauast õhu esiklaasile puhuma, vaid esiklaasi sees on imepisikesed, peaaegu nähtamatud kütteelemendid, mis kogu töö ära teevad – umbes nagu tagaklaasi soojenduse korral.
6. Kas kraabitsaga võib ka lund autokerelt, tuledelt ja mujalt maha lükata?
Peab tegema vahet klaas- ja plastmaterjalil – kui autoaken, mis on klaasist, veel talub kraabitsaga kraapimist, siis autokere ja peegliklaasid kindlasti mitte. Neid tuleb ikka harjaga puhastada – arvestama peab, et ka harjaga puhastamine kerelt või peeglitelt võib jätta sinna kraapimisjälgi.
Tänapäeval on ka autotulede klaasid plastmassist ja neid ei tohi terava esemega kraapida ega toksida. Kasuta jääsulatusspreid ja lükka juba õhtul sodi tuledelt maha, et see hommikuks sinna kinni ei jäätuks.
Kindlasti jälgi, et auto katusele ei jääks lumekihti. Kui see sulab ja sõites lendu tõuseb, võib tekkida liiklusohtlik olukord. Kui sul on kõrge auto, osta teleskoopvarrega hari.
7. Olen näinud, et autoomanikud tõstavad kojamehed akna küljest lahti, ilmselt seepärast, et need akna külge ei jäätuks. Mida sellest arvata?
See aitab küll kojameeste ehk klaasipuhastite akna külge jäätumise vastu, aga klaasipuhasti hoiab end vastu esiklaasi vedru jõul. Kui vedru kogu aeg üles-alla venitad, siis see pikapeale väsib, mille tõttu ta ei tee oma tööd korralikult.
Veel hullem on see, kui inimene paneb paksu lume all olevad ja akna külge jäätunud kojamehed tööle, aga nad vaesekesed ei jaksa end jääst lahti murda ja lisaks veel lumeraskust minema pühkida. Halvemal juhul võib selline tegevus klaasipuhasti ajamile viga teha.
Mina julgen soovitada jääsulatus-spreisid või oodata, kuni soojendus esiklaasi jääst vabastab, millega saab ka klaasipuhastid kätte. Sellisel juhul tuleb oodata, et sulatusvedelik oma töö ära teeks, ja alles siis klaasipuhastid tööle panna. Ma ei soovita jõuga klaasipuhastit esiklaasi küljest lahti sikutada, sest selle tulemusel võid klaasipuhastit vigastada.
Kindlasti ei tasu klaasipuhastit hõõruda kuival pinnal. Igal juhul peaks kasutama piisavalt klaasipesuvedelikku – säästab nii kojameest kui ka esiklaasi.
8. Minu auto on hilissügisel ja talvel seest väga niiske, lausa nii, et aknad lähevad härma. Mida teha? Olen kuulnud, et autosse tasuks panna sokk kassiliivaga, mis öösel niiskuse endasse tõmbab ...
Hügroskoopne mass, nagu seda on kassiliiv, mis kogub endasse niiskust, võib aidata küll, aga hoopis tähtsam oleks saada jälile, miks autos niiske on, sest pikaajaline niiskus võib tekitada hallitust ja roostetust. Niiskuse tagamaid tasuks otsida sellest, et sügisese ilmaga lühiotsi tehes ei ole auto salong piisavalt kaua soe ja nii jääb niiskus jalamattidesse, istmepolstritesse ja salongi põhjapolstri all olevasse heliisolatsiooniks mõeldud porolooni. Kuigi selle kihi peal on vett hülgav materjal, ei ole see enamasti nii vettpidav ja meie kliimas, kus autosse saalitakse pidevalt vesiste või lumiste jalanõudega, on niiskus kerge tekkima. Äärmisel juhul võetaksegi autoteeninduses auto salongi põhjapolster lahti ja püütakse poroloon puhuriga kuivaks saada. Liigset niiskust salongis võib põhjustada ka mingil põhjusel kuskilt sisse tilkuv vesi. Nii et sellise mure puhul tasuks pöörduda autoteenindusse.
9. Käisin autoga pesulas ja hommikul ei saanud alguses uksi lahti, pärast kinni. Mida teha?
Auto survepesujärgsel hommikul võib sind tõesti tabada üllatus, et uksetihendid ja ukselukud on niiskuse ja külmakraadide tagajärjel kinni jäätunud. Seepärast oleks pesulast väljudes kõige parem auto paariks tunniks kuhugi sooja viia.
Aitab ka see, kui enne pesu uksetihendid silikooniga (pulgad, spreid) üle käia. Enne talve tulekut võiks seda igal juhul teha. Kindlasti tuleb nende vahendite kasutusjuhendit lugeda, sest spreide puhul ei piisa üldjuhul pritsimisest, vaid sprei tuleb ka tihendi sisse hõõruda.
Kui pesulast väljud, kuivata paberiga kohe tihendite ümbrused.
10. Käsipesulas pannakse mulle ikka südamele, et ma autot ka vahatada laseks. Kuna tegu on küllaltki kalli protseduuriga, siis alati kahtlen, kas see on ikka vajalik.
Autot soovitatakse vahatada vähemalt kaks korda aastas – sügisel ja kevadel. Vaha mõte on kaitsta auto värvkatet, kattes selle pinna ja selles asuvad mikrokriimud. Kui näiteks talvel autot puhastad, siis harjaga nühkides saab ennekõike kraabitud vaha kiht, mitte auto värvkate.
Klaasidele müüakse spetsiaalseid klaasivahasid, mis ei võta vett nii kergesti külge ja nii on vihmaga lihtsam sõita. Klaasi võib vahatada ka seestpoolt ja kuna vaha on vetthülgav, aitab seegi muidu niiskusega härmatuva aknaklaasi vastu.
Mis võiks olla talvel autos?
• puksiirköis
• käivitusabi (krokodillid) – kasutamine omal vastutusel
• väike lumelabidas – eriti maapiirkonnas, kus on kinnijäämisoht
• plastmassist rattaalused, juhuks kui auto on end sisse kaevanud ja kinni jäänud
• ekstra klaasipesuvedelik – talvel ja eriti maanteel sõites läheb klaasipesuvedelikku rohkesti
• jääsulataja – sprei või mõnes muus vormis