«Kõige tihedamini satun Järve keskuse maa-alusesse parklasse, kus need vankri märgiga kohad on mõlemal pool ust. Iseenesest need on tänuväärsed kohad, piisavalt laiad, et lastega toimetada, neid turvatoolidesse panna ja vankrit ära panna jms ja ustele piisavalt lähedal, et pisikeste lastega sihtpunktini jõuda, kuid ei mõista miks need peavad olema sama värvi nagu invaliidide parkimiskohad. Sinna parkides saan põlastavaid pilke ja sõimu. Ei saada aru, et tegu pole invaliidikohaga,» kirjutab ema.
Lugeja küsib: miks on perede parkimiskohad võõbatud siniseks nagu invakohadki?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastab Silikaat Grupi turundusjuht Manuela Pihlap.
Vastavalt kehtestatud reeglitele (Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele §24 p 3 lg 2) on parkimispiiranguga parkimisala piiri tähistav märgis sinine.
Üldjuhul on lubavad märgid alati sinised (rattatee, ema-lapse tee). Ka ühistranspordis on kõik eriõigusega kohad sinise värviga.
Info, et väikelastega peredele teeb liikumispuudega autode parkimiskohaga sarnane värv meelehärmi, on meil esmane. Kas ja kuidas leida kliendile sobivam lahendus, on keskusele tulevikus kindlasti arutelu teema. Oluline on selgitada ka, kas tegemist on üksikjuhtumi või laialdasema murega.