/nginx/o/2010/11/15/466855t1hb521.jpg)
Sellisele järeldusele jõudsid Hollandi teadlased oma uuringus pealkirjaga «Aktiviseerimise efekt: reklaamid võivad mõjutada, kuidas tarbijad endast mõtlevad.»
Uuring: ilutoodete reklaamid alandavad naiste enesehinnangut
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Üks reklaamitööstuse tugevus on selle võime muuta täiesti tavalisi objekte tugevalt ihaldatud toodeteks,» leiavad Hollandi ülikoolide teadlased Debra Trampe, Frans W. Siero (mõlemad Groningeni Ülikoolist) ja Diederik A. Stapel (Tilburgi Ülikool).
Näiteks, kui kujutada reklaamis huulepulka koos kõrgekontsaliste kingadega, tekib kujutlus glamuurist, sama loogika järgi tekitab kaisukaru, mida näidatakse koos kangapehmendajaga, mulje pehmusest, vahendab veebikülg journals.uchicago.edu.
Teadlased võrdlesid katsetes, kas ja kuidas erineb naissoost katseisikute taju toodete suhtes sõltuvalt sellest, kas tooted on esitletud reklaamis või tavakeskkonnas.
Üks katsetes kasutatud toote esitluskeskkond oli reklaam, kus toodet ümbritses särav keskkond. Teine esitluskeskkond oli tavaline bürooruum, kus toode oli esitletud neutraalses keskkonnas ja valgel taustal.
Ka jagasid teadlased kosmeetikooted kahte gruppi: ühed nii-öelda ilutooted, mille funktsioon on ilu võimendamine, nagu ripsmetušš ja parfüüm ning teiseks n-ö probleeme lahendavad tooted nagu aknegeel ja deodorant.
Teadlased avastasid, et kui ilutoode oli eksponeeritud reklaamis, kus toodet ümbritses särav keskkond, hakkasid katseisikud suurema tõenäosusega mõtlema endale.
Mis aga teadlaste erilise huvi äratas, oli asjaolu, kuidas ilutoodete reklaamide vaatamine mõjutas katseisikute mõtlemist iseendast.
«Pärast ilutoodete vaatamist reklaamis hindasid katseisikud ennast vähem positiivselt, kui pärast nende samade toodete vaatamist tavakeskkonnas,» seisab uuringus.
Kui samasugust katset korrati probleemilahendavate toodetega (aknegeel, deodorant), katseisikutel seost toote tajumise ja enesehinnagu vahel ei täheldatud.
Teadlaste tõlgendusel panevad ilutoodete reklaamid tarbijaid tundma, et nende praegune atraktiivsuse tase on tuntavalt erinev sellest tasemest, kui atraktiivsed nad tahaksid ideaalis olla.
«Näib, et tarbijad justkui võrdlevad ennast toote reklaamis nähtava kuvandiga, ja isegi siis, kui reklaamis pole kujutatud inimest,» seisab uuringu kokkuvõttes.
«Ilu võimendavate toodete reklaamid alandasid tarbijate enesehinnagut üsna sarnasel viisil, nagu alandab tarbijate enesehinnangut kõhnade ja atraktiivsete modellide kasutamine reklaamides,» resümeerivad teadlased.