Aga kui palju siis keskmiselt inimestel II sambasse kogutud on, kes on alates süsteemi loomisest II sambasse makseid teinud?
Võtame arvutuste aluseks pidevalt Eesti keskmist palka teeniva inimese, kes alustas II pensionisambasse sissemaksete tegemist koheselt süsteemi tekkides ehk 2002. aasta keskpaigas. Iga kuu panustas inimene oma palgast kaks protsenti, millele riik lisas neli protsenti ning mida siis omakorda kasvatas või kahandas pensionifondide tootlus. Eeldame, et kui 2010. aastal, mil riik ajutiselt maksed II sambasse peatas, otsustas inimene oma makseid iseseivalt jätkata. Sel juhul oleks tänaseks kogutud ligikaudu €9030, millest inimene on fondi ise sisse maksnud €2480, riik on lisanud €4860 ja fondide tootlus andnud täiendavad €1700:
Kui makseid pole kõik 12 aastat igakuiselt tehtud, teenitud on keskmisest madalamat töötasu või valitud fondi tootlus on olnud EPI50 indeksi 4,5protsendilisest aastasest keskmisest väiksem, on kogutud summa väiksem.
Kui eeldada, et meie näites kasutatud pidevalt keskmist palka teeniv inimene oli 2002. aastal 25-aastane ja töötab kuni 65. aastaseks saamiseni (aastani 2042), siis milliseks kujuneb tema II samba pensionifondi koguväärtus pensionile mineku ajaks? Siinkohal teeme lihtsustava eelduse, et keskmine brutopalk tõuseb nt neli protsenti aastas (võrdluseks - viimase viie aasta tõus 5,6 protsenti aastas) ja pensionifondi keskmine aastane tootlus jääb seni EPI50 indeksi poolt näidatud ajaloolise keskmise ehk 4,5 protsenti juurde:
Nende eelduste juures koguneks 40 tööaasta jooksul inimese pensionikontole €97 550. Nagu ülemiselt graafikult näha, siis mida aasta edasi, seda suuremaks lähevad hallid tootluse tulbad. Ka väikesed vahed tootluste aastastes numbrites loovad suured vahed lõppsummades mitme aastakümne peale ning pensionile minnes avaldub see igakuises kättesaadavas pensionis.