Tormis saavad sagedamini kahjustada hoonete katused

Tormis kahjustada saanud laut. Foto: Margus Ansu

Seesami kindlustusriskide uuringu kohaselt peavad eestlased tormi ajal kõige tõenäolisemateks ohtudeks katusekahjusid ning äikese majja löömist.

Seesami turundusjuhi Tiia Pröömi sõnul usub 57 protsenti uuringule vastanutest, et nende kodu katus võib tormi korral viga saada. Lisaks kardab üle poole vastanutest, et äike lööb neile majja, 44 protsenti arvavad, et kodule või autole võib kahju tekitada kukkuv puu ning 9 protsenti kardab tormiga tekkida võivaid üleujutusi.

Pröömi väitel tõdes 30 protsenti vastanutest, et on tormikahjustustega ka isiklikult kokku puutunud, kusjuures enim tormi tagajärjel tekkinud kodukahjusid esines Lääne-Eesti elanikel.

Seesami varakindlustuse tootejuht Dagmar Gilden tõdes, et tormi korral esineb kõige rohkem kahjusid just seoses hoonete katustega. «Tugev tuul võib rebida lahti tüki katusest, aga võib teha kahju ka kogu katusele ning põhikonstruktsioonidele. Tormiohus ei ole ainult vanad majad – tuul võib lahti rebida ka uue katuse,» rääkis ta.

Kui tormiga kaasnevad tugevad vihmahood, võib veekahjustusi saada ka kodu siseviimistlus. Tihti põhjustab veekahjusid katuseakende juurest sissepressinud vihm. Gildeni sõnul on tugevate tuultega ka elektrikatkestused üsna tavapärased, sest elektroonika ja kodumasinad on voolukõikumistele väga tundlikud.

Gilden soovitas, et tormikahjude ennetamiseks peaks kindlasti kokku korjama ja siseruumidesse tõstma koduhoovis, rõdudel ja terrassidel olevad lahtised esemed. Sulgema peaks ka lahtised aknad ja uksed ning võimalusel tuleks sõidukid parkida kaugemale puudest, mis võivad tormituultes murduda.

«Erandlikud pole olukorrad, kus kinnitamata batuut lendab mööda aeda ringi või maandub naabri aias auto peal, mis tähendab ka rahalisi kohustusi naabri ees. Batuudid peaksid kindlasti olema ankurdatud maa külge ning praegusel aastaajal ehk juba talvekorteritessegi uut hooaega ootama pandud,» lisas Gilden.