/nginx/o/2015/01/20/3694393t1h9e90.jpg)
Eesti ettevõtted ehitasid kolmandas kvartalis Eestis mulluse sama kvartaliga võrreldes kümme protsenti vähem, vahendas statistikaamet.
Ehitamine vähenes Eestis aastaga kümnendiku
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kodu- ja välisturul kokku oli Eesti ehitusettevõtete tööde mahu aastane kahanemine kolmandas kvartalis väiksem: viis protsenti.
Statistikaameti teatel mõjutas kohalikku ehitusturgu enim rajatiste ehitustööde vähenemine võrreldes mulluse sama kvartaliga. Vähem tehti ka hoonete remondi- ja rekonstrueerimistöid. Hoonete uusehituse kasv aga jätkus.
Kolmandas kvartalis ehitasid ettevõtted omal jõul 614 miljoni euro eest, sellest hooneid 370 miljoni ja rajatisi 244 miljoni euro eest. Hoonete ehitamine jäi mulluse kolmanda kvartaliga võrreldes samale tasemele, rajatiste ehitamine vähenes kümnendiku võrra.
Välisturul tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht suurenes mullu sama kvartaliga võrreldes enam kui poole võrra, mõjutatuna põhiliselt hooneehitustöödest. Välisriikides tehtud ehitusmahu osatähtsus kogu ehituse mahust oli tänavu kolmandas kvartalis 13 protsenti.
Ehitisregistri andmetel lubati kolmandas kvartalis kasutusse 985 uut eluruumi ehk kaks korda rohkem kui aasta varem samal ajal. Üle poole valminud eluruumidest asus korterelamutes. Enim uusi eluruume valmis Tallinnas.
Statistikaameti teatel püsib nõudlus uute hea asukohaga kvaliteetsete elamispindade järele. Kolmandas kvartalis väljastati ehitusluba 1512 eluruumi ehitamiseks, mida on poole võrra rohkem kui mullu samal ajal. Eelistatuim elamutüüp oli korterelamu.
Kasutusse lubati 292 mitteelamut kasuliku pinnaga 166 300 ruutmeetrit. Enim lisandus uut tööstus, lao-, ja kaubanduspinda. Võrreldes mulluse kolmanda kvartaliga vähenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka maht.