/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2015/03/08/3849601t1h4c28.jpg)
Keskkonnaministeeriumi selgituse kohaselt on meresaarte randades ehituskeeluvöönd kaks korda laiem kui mandril seepärast, et saarte rannad on võrreldes mandriosa randadega veelgi erilisemad ning tundlikumad ökosüsteemid.
Ministeerium peab ehituskeeluvööndite erinevust põhjendatuks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rannaalade puhul on tegemist mitmes mõttes väga tundlike aladega, seetõttu peab nende planeerimine olema suure tähelepanu all. Tähtis on leida tasakaal looduslikult väärtuslike alade kaitse, avalike huvide ja maaomanike soovide vahel, leiab ministeerium.
Praktika näitab, et ranna- ja kaldakaitse praegused põhimõtted, mis kehtivad 1960-ndatest aastatest, on üldjoontes toiminud ja ennast õigustanud. Sellele viitab ka riigikontrolli 2007. aastal tehtud audit, mis tõdes, et ranna ehituspiirangud on oluliselt kaasa aidanud randade looduslikus seisundis säilitamisele.
Põhjus, miks saartel on sätestatud laiem ehituskeeluvöönd kui mandril, tuleneb nende alade ökosüsteemide erilisusest ning sellest, et saared on mere mõjudele eriliselt avatud, vajades seetõttu ka niinimetatud ekstra-puhvrit, selgitas ministeerium õiguskantslerile saadetud kirjas.
Meresaared on võrreldes mandriosa randadega veelgi erilisemad ning tundlikumad ökosüsteemid. Enamik Eesti saari asub Lääne-Eestis, kus toimub maakerge. Samuti tekib juurde tundlikke ja väärtuslikke, maastikuliselt esinduslikke ökosüsteeme.
Saarte rannaalad on lauged ja sealsed tundlikud elupaigad vajavad suuremat sidusust piki rannaala. Seetõttu on ranniku ökosüsteemid elupaikade killustumisele ning fragmenteerumisele tundlikumad kui mandril. Saarte rannaaladel on oluline roll kaasa aidata rohevõrgustiku toimimisele ning selleks on vajalik küllaldane looduskoosluste omavaheline sidusus. Seoses maakerkega on saartel väärtuslikke kooslusi ja elupaikasid ulatuslikumalt. Samuti on seal mereranna kui ressursi veelgi suurema piiratuse tõttu väga suur ehitussurve.
Kohalikud omavalitsused peaksid siiski agaramini kasutama võimalust ranna- ja kaldaaladele eriplaneeringu koostamiseks, või siis selle temaatika põhjalikumaks käsitlemiseks üldplaneeringus, leiab ministeerium.