/nginx/o/2015/11/28/4745583t1h0fb3.jpg)
Kui inimestel Indoneesia pealinnas on tarvis kähku kusagile kohale jõuda, haaratakse üha sagedamini nutitelefon ning kutsutakse kohale... motikas.
Jakartas teeb tsikliäpp Uberile tuule alla
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kahel rattal liikudes on võimalus Jakarta ummikutesse toppama jääda tunduvalt väiksem.
Indoneesia keeles sellise sõiduvahendi nimi ojek ning Uber ja teised taksoäpid tema vastu ei saa, kirjutab Wall Street Journal.
Teenused nagu Go-Jek, Blu-Jek ja GrabBike pakuvad kindlaid hindu ja säästavad inimesi ojeki-peatuses tasu üle kauplemise vaevast.
Reisijaile tagatakse paberist maskid – kaitseks tolmu ja sudu eest – ning kiivrid ja juuksevõrgud.
Enamik äppe pakub ka vihmakeepe paha ilma puhuks ning kindlustust õnnetuste korral.
Hiljuti tuli teenus BangJek lagedale võimalusega kasutada sõidu ajal tasuta internetti, et tekstisõnumeid ja meile saata. Selleks ühendatakse kliendi telefon juhi omaga.
Mõned teenusepakkujad nagu LadyJek kasutavad juhtidena vaid naisterahvaid, sest õrnema soo esindajad ei taha võõra mehe taha sadulasse ronida ja tema ümbert kinni haarata, kui raputab. Juhid on varustatud kuni 120 detsibelli tugevuse alarmiga – juhuks, kui sõit läheb läbi karmi linnaosa.
250 miljoni elanikuga Indoneesia on äärmiselt mootorratta- ja motorollerilembene. Indoneesia autotööstuse liidu andmetel oli neid mullu iga auto kohta kümme.
Tsikliäpid on ka Tais, Vietnamis ja Ugandas, aga sealsed turud on tillemad.