Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Pilguheit eestlase ja sakslase rahakotti – kuhu kaob raha?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Hanneli Rudi
Copy
Eestlased söövad enamuse oma sissetulekust ära.
Eestlased söövad enamuse oma sissetulekust ära. Foto: SCANPIX

Raha tuleb, raha läheb – mõnikord isegi kiiremini kui tahaks.  Postimehe tarbijaportaal võrdles Eesti ja Saksamaa leibkonna sissetulekut ja uuris, milline kulutus tühjendab tengelpunga kõige enam.

Saksamaa statistikaameti teate kohaselt oli 2014. aastal keskmise eramajapidamise sissetulek 2448 eurot, millest enam kui kolmandik kulus eluasemekuludele. Viiendik sissetulekust kulus riietusele, 17 protsenti moodustasid side- ja transpordikulud. Enam-vähem samasuured kulutused olid leibkondadel ka 2013. aastal.

Saksamaa ühe leibkonna kulutused kuus

 

Euro

Protsent sissetulekust

Eluasemekulud

845

34,5

Sõidukulud

342

14

Toit-jook, tubakas

337

13,8

Vaba aeg, kultuur

261

10,7

Riided, jalatsid

119

4,9

Sisustus, kodumasinad

124

5

Tervisekulutused

102

4,2

Sidekulud

66

2,7

Hariduskulud

22

0,9

Hotelli ja väljas söömise kulud

130

5,3

Muud kaubad ja teenused

100

4,1

Eesti statistikaamet iga aasta vastavat uuringut ei tee ja viimased andmed on pärit aastast 2012. «Praegu on uuring käimas ja tulemused selguvad järgmisel aastal,» ütles Eesti statistikaameti kommunikatsioonijuht Anu Ots.

Toona  kulutas Eesti leibkonnaliige 2012. aastal kuus keskmiselt 289 eurot ja kõige enam ehk 27 protsenti kulus raha toidu peale. Enim raha kulus liha- ja piimatoodetele ning teraviljasaadustele (vastavalt 16, 14 ja 12 eurot kuus leibkonnaliikme kohta), nendele toiduainetele kulutas leibkond üle poole kogu toidule kuluvast rahast. Aedviljadele kulus kaheksa eurot ja puuviljadele viis eurot kuus. Suhkrule ja maiustustele kulus ligi seitse eurot ning õlidele ja rasvadele kaks eurot kuus.

Statistikaameti kinnitusel kulub linnas raha toidule rohkem kui maal, kuid samas on maal toidu osatähtsus kogukulutustest suurem. Külarahval kulub linnaelanikest rohkem raha maiustustele ja lihatoodetele ning linnaelanikud kulutavad tunduvalt rohkem kohupiimale, juustule ja puuviljadele.

Teine suur kulugrupp oli eluase. 2012. aastal kulus leibkonnaliikmel kuus eluasemele keskmiselt 51 eurot ning see moodustas kogukuludest 18 protsenti.

 

Euro

Protsent sissetulekust

Eluasemekulud

51

18

Transport

36

12

Toit-jook, tubakas

79

27

Vaba aeg, kultuur

27

9

Riided, jalatsid

14

5

Majapidamiskulud

16

6

Tervishoid

10

3

Sidekulud

16

6

Haridus

2

1

Restoranid ja hotellid

8

3

Muud kaubad ja teenused

19

6

Tagasi üles