Lotomängijate isikutuvastamine kahandab kõvasti piletite müüki

Aasta algusest on lotomüüjal kohustus mängija isik enne lotopileti müüki tuvastada. See Bingo Loto pilet müüdi veel ostja dokumenti küsimata. Foto: Sander Ilvest

Uuel aastal kehtima hakkav nõue teha kindlaks iga lotopileti ostja isik kahandab lotofirma sõnul märgatavalt lotopiletite müüki.

«Alates 1. jaanuarist kontrollitakse kõiki klassikalise loterii pileti ostjaid maksuameti poolt hallatava hasartmängude enesevälistusnimekirja järgi ning seetõttu on lotomüüjal kohustus mängija isik enne lotopileti müüki tuvastada,» rääkis Eesti Loto turundus- ja müügidirektor Annely Luikmel. Muudatus puudutab Keno Loto, Bingo Loto, Viking Lotto ja Eurojackpoti piletite ostjaid, kellest 55 protsenti ostab pileti just lototerminalist.

Lotomängijate registreerimist nõuab uuest aastast jõustuv seadusemuudatus, mille järgi tuleb enne pileti müümist kontrollida, ega inimene ole ennast pannud kirja kui hasartmängu sõltuvuse all kannataja. «Nimekirja järgi kontrollida on võimalik alles pärast isikutuvastust,» ütles Eesti Loto esindaja.

Luikmel tunnistas, et uus kord lotomüügile hästi ei mõju. «Prognoosime terminalimüügis keskmist käibelangust 24 protsenti, mis aasta esimestel kuudel on kindlasti veelgi suurem,» lausus ta.

Lotofirma usub, et osaliselt kompenseerib selle vähenemise internetimüügi kasv. «Aasta kokkuvõttes arvestame ligikaudu 11-protsendilise käibelangusega arvloto müügis,» ütles Luikmel.

Riskirühm ettevaatlikum

Eestis on õigus lotopiletiteid müüa vaid riigile kuuluval Eesti Lotol. Osa piletimüügist laekunud tulust läheb hasartmängumaksuna kultuuri ja spordi toetamiseks, mis nüüd peaksid seetõttu vähem raha saama.

«Kasiinodele sarnase sätte rakendamise kogemuse põhjal oleme eeldanud, et võimalik lotopiletite müügi langus jääb ajutiseks,» ütles rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna jurist Taivo Põrk.

Tema sõnul eeldas riik seda muudatust tehes, et seaduse jõustudes piirab loterii mängimist mõningane osa hasartmängusõltuvuse riskirühma kuuluvaid inimesi, mis võib loteriipiletite müüki ajutiselt kahandada.

«Teisalt paranevad reklaamiseaduse muudatuste tulemusel võimalused loteriide ja lotode reklaamiks, mis tõenäoliselt suurendab nende mängude käivet ja suurendab hasartmängumaksu laekumist,» lisas Põrk.

Laekumine loteriidest moodustab ligikaudu 40 protsenti kogu hasartmängumaksu laekumisest ning hinnanguliselt peaks 2016. aastal laekuma lotolt umbes kümme miljonit eurot hasartmängumaksu.

«Eesti Loto varasemal hinnangul võivad reklaamiseaduse muudatused kasvatada ettevõtte 2015. aasta käivet kuni kolme miljoni euro võrra, mis tähendaks ühelt poolt hasartmängumaksu suuremat laekumist – summas 0,54 miljonit eurot – ja teiselt poolt lisakasumit summas ligikaudu 0,7 miljonit eurot,» rääkis Põrk.

Rahandusministeeriumi jurist lisas, et riikliku loteriimonopoli eesmärk on viia ellu riiklikku hasartmängupoliitikat, eelkõige suunata hasartmängunõudlust nn rasketelt mängudelt pehmematele.

«Võtnud enesele hasartmängude korraldaja rolli, peab riik näitama eeskuju samade vastutustundliku mängukorralduse põhimõtete järgimisel, mille täitmist ta nõuab teistelt operaatoritelt,» lausus ta.

Alates uuest aastast saab klassikalisi lotopileteid osta vaid isikut tõendavat dokumenti esitades. Luikmel ütles, et selleks sobivad fotot ja isikukoodi sisaldavad dokumendid ehk ID-kaart, pass või elamisluba.

Tema sõnul on isikukood ainus info, mida Eesti Loto mängija tuvastamisel vajab. «Kõige suuremat ebamugavust tekitab lotoostjatele kahtlemata dokumendi isikutuvastuseks esitamine, kuid seaduse täitmiseks ei ole seda kuidagi võimalik vältida,» kinnitas Eesti Loto turundusjuht.

Uus kord ei hõlma kiirloteriid ja internetist piletiostjaid, sest viimased identifitseerivad ennast juba Eesti Loto infosüsteemis konto loomisel ning kontroll toimub automaatselt igal sisselogimisel.

Üksnes dokumendi alusel

Kui mõnel usinal lotomängijal tekib mure, et äkki saab pank isiku tuvastamise tõttu tema lotomängust teada, siis lotofirma kinnitusel pole selleks alust.

«Mängijad võivad jätkuvalt olla kindlad, et Eesti Loto mängijate ostude ega võitude kohta infot kolmandatele osapooltele ei edasta ning ainus põhjus andmete väljastamiseks oleks seaduse alusel pädevate uurimisorganite poolt esitatud päring,» lausus Luikmel.

Dokumendi näitamisest pole edaspidi pääsu ka lotovõidu vormistamisel; seega ei saa tulevikus enam lasta teisel inimesel oma väikest võitu välja võtta.

«Samas tagab pileti sidumine mängija isikukoodiga ka selle, et kui pilet juhtub kaotsi minema või hävima, on mängijal võimalik Eesti Loto poole pöördudes võit ikkagi kätte saada,» sõnas Luikmel.

Jätkuvalt saab müügikoha võimalustest sõltuvalt välja maksta võidud kuni 650 eurot, sellest suuremad võidud tuleb vormistada Eesti Loto kontoris või alates uuest aastast ka digitaalselt allkirjastatud avalduse alusel. Siiani oli digitaalselt võimalik vormistada vaid interneti vahendusel ostetud piletite võite. Ka edaspidi saab kuni 2000-euroseid võite vormistada Eesti Posti postkontorites.

Samasugune isikutuvastamise kord kehtib nii Rootsis kui ka Norras.