/nginx/o/2015/10/27/4639007t1hfac2.jpg)
Täna toimus riigikogu majanduskomisjoni arutelu Arengufondi teemal. Pooled fraktsioonid soovivad näha riigiasutuse lõppu.
Arengufondi tulevik on endiselt ebamäärane
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majanduskomisjoni esimees Toomas Kivimägi selgitas, et kõige keerulisem on Arengufondi seirerolliga. «Seal oli eriarvamusi kõige rohkem,» tunnistas Kivimägi.
Tema sõnul on seire ka Arengufondis üsna suur osa – 28st inimesest 16 töötab seal. Kivimägi ütles, et kuigi Arengufondil on tugevaid külgi, näiteks rohemajandus, pole suures plaanis põhjust Arengufondi seiretegevusega rahul olla.
Kivimägi tõi näiteks peaminister Taavi Rõivase, kes ei ole rahul majanduskasvuga ning lõi selle jaoks eraldi töögrupi, mitte ei kasutanud olemasolevaid võimalusi.
Kivimägi märkis, et Reformierakond, Vabaerakond ja EKRE hindavad, et Arengufondi olemasolu pole vajalik ega mõistlik. SDE, IRL ning Keskerakond aga leiavad, et riigiasutusele on vara hingekella lüüa. Arengufondi seiretegevust hakkab hindama eraldi töörühm, millel on igast fraktsioonist üks liige. «Loodetavasti nad kohtuvad veel sel aastal,» sõnas ta.
Teine on riskiinvesteeringud ehk SmartCap. Kivimägi selgitas, et sellele on kaks varianti – riskiinvesteeringud lähevad kas erakätesse või Kredexile. Viimasega saab majanduskomisjon ka 7. detsembril kokku, et küsimust arutada.
Kolmas osa ehk Startup Estonia võiks tagasi viia EASi alla, kus see ka algselt oli. Teine võimalus on viia seegi Kredexi alla.