/nginx/o/2015/09/02/4445513t1h0224.jpg)
Päästeamet meenutab majaomanikele, et igal küttekoldega hoonel peab olema korstnapühkimise akt, mis tõestab küttesüsteemi ohutust ning selle puudumisel võib saada trahvi.
Korstnapühkimise akti puudumine võib tuua kopsaka trahvi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärast küttesüsteemi puhastamist väljastab korstnapühkija küttesüsteemi tehnilise seisukorra ning ohutuse kohta korstnapühkimise akti. «Ehitise valdaja peab puhastamise kohta pidama arvestust ja säilitama korstnapühkimise akti kuni järgmise saamiseni. Kontrollimiseks küsitakse valdaja käest akti esitamist,» ütles päästeameti tuleohutusjärelevalve tuleohutuse talituse juhataja Marko Rüü.
Küttesüsteemi tuleohutusnõuete rikkumise eest, kui sellega kaasnes tulekahju või tulekahju tekkimise oht, karistatakse Rüü sõnul rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
Päästeamet kontrollib aastas umbes 2000 kodu tuleohutust. Kontrollide käigus palutakse näidata ka korstnapühkija akti olemasolu. Seda kontrollitakse ka pärast igat eluhoones toimunud tulekahju, samuti nagu jälgitakse suitsuanduri olemasolu. Ametil ei ole siiski statistikat, kui suur on nende majade osakaal, millel korstnapühkija akt puudub.
Vastavalt tuleohutuse seadusele peab tänavu septembrist igal kütteseadmega maja omanikul olema ette näidata kutselise korstnapühkija akt.
Eramajades võib kütteseadet puhastada ise, kuid iga viie aasta jooksul peab seal seadme üle vaatama ja puhastama kutseline korstnapühkija. Korstnapühkija akt on tähtis ohutuse seisukohast, kuid annab majaomanikule lisaks ka spetsialisti arvamuse küttesüsteemi tehnilise korrasoleku kohta ja õnnetuse korral on võimalik kindlustushüvitise saamiseks tõendada, et küttekolded olid hooldatud.