Laenuvõtja elu muutub lihtsamaks
26. november 2015, 08:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsus kiitis tänasel istungil heaks eelnõu, millega on pangad ja teised laenuandjad kohustatud tarbijale kinnisvara tagatisel antavate laenulepingute kohta senisest rohkem teavet andma.
Lisaks pankade antavatele eluasemelaenudele puudutavad eelnõuga seotud muudatused ka väiksemate laenukontorite antavaid tarbijakrediite, mis on hüpoteegiga tagatud, teatab justiitsministeerium.
Edaspidi peab pank oma kodulehel tarbijatele üldteabena andma ülevaate eluasemelaenu lepingu põhisisust ja sellega seonduvatest võimalustest – näiteks sellest, kui pikaks ajaks maksimaalselt krediiti antakse, missuguseid tagatisi on selleks vaja, milline on tüüpiline krediidi kulukuse määr jne. Lisaks peavad pangad tarbijale lepingueelse teabe esitamiseks üle EL-i kasutusele võtma uue teabelehe vormi.
«Standardinfoga teabeleht hõlbustab laenu taotlejal lepingutingimustest ülevaate saamist ja erinevate pankade eluasemelaenu pakkumiste võrdlemist,» selgitas justiitsminister Urmas Reinsalu. Samuti laieneb laenuvõtjale õigus taganeda hüpoteegiga tagatud tarbijakrediidilepingust 7 päeva jooksul. Teiste tarbijakrediidilepingute korral on taganemistähtajaks 14 päeva.
Eelnõuga täpsustatakse kehtivat vastutustundliku laenamise põhimõtet. See tähendab, et laenulepingu võib sõlmida üksnes juhul, kui tarbija on krediidivõimeline. «Muudatuste tulemusena peaks vähenema selliste tarbijate hulk, kes võtavad kergekäeliselt ja järelemõtlematult endale üle jõu käivaid laenukohustusi,» märkis Reinsalu. Kui pank rikub hoolsuskohustust tarbija krediidivõimekuse hindamisel, alaneb lepingujärgne intressimäär automaatselt seadusjärgsele intressimäärale, mis on praegu 0,05 protsenti.
Lisaks on tarbijal võimalik kasutada krediidiandja vastu muid õiguskaitsevahendeid, näiteks nõuda kahju hüvitamist. Rikkumist hinnatakse igal üksikjuhtumil eraldi, see võib selguda näiteks siis, kui tarbija on pöördunud abi saamiseks kas tarbijakaitseameti või finantsinspektsiooni poole või kui pooltevaheline vaidlus on jõudnud kohtusse.
Võlaõigusseadust täiendatakse eraldi nõustamisteenuse võimalusega, mille sisuks on tarbijale konkreetse soovituse andmine temale kõige sobivama elamukinnisvaraga seotud krediidipakkumise kohta. Nõustamisteenuse osutamine on vabatahtlik.
Justiitsministeeriumi sõnul paraneb eelnõuga ka nende tarbijate õiguslik positsioon, kes on võtnud laenu tarbija jaoks välisriigi vääringus – tarbijale antakse võimalus arvestada välisriigi vääringus sõlmitud tarbijakrediidileping oma elukohariigi vääringusse teatud tingimustel ümber, et vähendada valuutakursi kõikumise riske tarbija jaoks.
Eelnõuga võetakse üle ka nn hüpoteekkrediidi direktiiv, millega ühtlustatakse EL-is eluasemelaene puudutav regulatsioon.