Toidukaubast ligi pool müüakse kampaaniahindadega, sõnas toiduliidu juht Sirje Potisepp.
Potisepp: ligi pool toidukaubast müüakse kampaaniahindadega
«Mis need neljaeurosed viilutatud juustu kilohinnad on? Mis need alla kolmeeurosed värske sealiha kilohinnad on? Need ongi põhimõtteliselt kampaaniahinnad,» sõnas ta, lisades, et ligi pool toiduainetest müüakse ära kampaaniahindadega.
Potisepp ütles, et alles eelmisel nädalal sai Toiduliit kätte ka EMORi uue jaeseire uuringu. Sealt selgus, et kuna Eestis on jaekaubandus väga kontsentreerunud ning suured ketid on tihti üksteise lähedal, kasutavad tarbijad juhust ning käivad need kõik läbi odavaima hinna otsinguil. See toob kaasa kasumi vähenemise nii tootjatel kui töötlejatel. 2014. aastal oli toiduainetööstuse kogukasum 113 miljonit eurot ehk kuus protsenti müügitulust.
«Tarbijatena me võib-olla ei mõtle selle peale, et pikas perspektiivis võib see kaasa tuua hoopis tõsisemad tagajärjed. Näiteks tõesti mõni ettevõte pankrotistub,» sõnas Potisepp. Tootjatest viletsamad pankrotistuvadki, sest nad ei pea tugevamatega võrdselt vastu.
Siiani pole toiduainetööstuses suuremaid pankrotte olnud. Potisepa leidis, et see on märk mõistlikust majandamisest. «Suuremad on kogunud rasva, mida rasketel aegadel süüakse. Aga selline elu ei saa kesta pikas perspektiivis,» leidis ta.
Kõige raskem ongi Potiseps sõnul töötlejal, kes on jaeketi ja tootja vahel. «Kaubandus surub hindu alla, sest tarbijate ootus odavaid toiduaineid osta on väga kõrge. Ja importtoodete osakaal on väga suur, mis on odavama hinnaga,» nentis ta. Vahe tuleb näiteks juba põllumajandustoetustest, mis on heldemad nii Soomes kui Poolas. Viimaseid on lisaks õnnistatud ka parema kliimaga.