Tarbijakaitse ja Elisa arve lisatasu vaidlus läks tagasi ringkonnakohtusse

Tarbijakaitse vaidleb kohtus Elisaga selle üle, kui põhjendatud on mobiilioperaatori poolt arvetele kehtestatud lisatasu. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Vaidlus selle üle, kas telekommunikatsiooniettevõttel Elisa on õigus küsida arvete esitamise eest tasu, ei saanud veel lõplikku lahendit, kuna riigikohus otsustas selle teisipäeval saata tagasi ringkonnakohtusse.

Esimene otsus vaidluses tuli mullu 20. novembril, kui Harju maakohus jõudis veendumusele, et telekommunikatsiooniettevõttel Elisa on õigus küsida arvete esitamise eest tasu. Tänavu mai keskel andis aga Tallinna ringkonnakohus õiguse tarbijakaitseametile, mistõttu läks vaidlus edas riigikohtusse.

Ringkonnakohus keelas kevadel Elisa Eesti AS-il tarbijatega sõlmitud sideteenuse lepingutes tüüptingimuse «Arveldustega seotud hinnakiri (eraklient)» kasutamise osas, mille kohaselt ei võimaldata tarbijatele ühe tasuta arve edastamist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. «Apellatsioonkaebus rahuldati ning maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäid Elisa Eesti AS-i kanda,» selgitas ringkonnakohtu pressiesindaja. Seejärel pöördus Elisa kassatsioonkaebusega riigikohtusse, mis võttiski kaasuse menetlusse.

Teisipäeval otsustas riigikohus, et saadab vaidluse tagasi ringkonnakohtusse. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsuse resolutsioon ei vasta tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud nõuetele.

«Ringkonnakohus ei ole järginud seaduses sätestatud erinõudeid tüüptingimuste kasutamist lõpetama kohustava kohtuotsuse resolutsioonile. Ebamõistlikult kahjustava tüüptingimuse kasutamise lõpetamiseks või tingimuse soovitajat soovitamise lõpetamiseks ja soovituse tagasivõtmiseks kohustava kohtuotsuse resolutsioonis tuleb lisaks märkida: keelatud tüüptingimuse sõnastus; tehingute liigid, mille suhtes tüüptingimust kasutada ei tohi; sõnaselge kohustus hoiduda edaspidi sellesarnaste tüüptingimuste kasutamisest või soovitamisest,» märkis riigikohus.

Kuivõrd puudub nõuetele vastav hageja nõue, siis ei ole riigikohtul võimalik kassatsioonimenetluses menetlusõiguse normi rikkumist kõrvaldada. «Seetõttu on tsiviilkohtumenetluse seadustiku rikkumine menetlusõiguse normi oluline rikkumine, ringkonnakohtu otsus tühistada olenemata kassatsioonkaebuse põhjendustest ning saata asi uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule,» otsustas riigikohus.

Tarbijakaitseamet alustas möödunud aastal Elisa vastu kohtuteed, kuna polnud rahul, et Elisa küsis e-postile saadetud arve eest erakliendilt tasu 60 senti, paberarve eest aga 70 senti. Tarbijakaitseamet märkis, et kuigi Elisa pakub teatud võimalusi saada arvet ka tasuta, ei ole see kättesaadav neile, kes internetti ei kasuta. «Eraklientidega sõlmitavate lepingute üldtingimuste osaks oleva hinnakirja punktides «e-arve e-mailile» ja punktis «arve postiga» kehtestatud maksumused on võlaõigusseaduse mõttes tarbijat ebamõistlikult kahjustavad,» rõhutas tarbijakaitseamet.

Elisa vaidles tarbijakaitseametile vastu, märkides, et seadus ei pane Elisale kohustust esitada tarbijale arve tasuta kõikide arveedastuskanalite kaudu. «Elisa võimaldab tarbijatele jätkuvalt vähemalt kolme tasuta elektroonilist arvete edastamise kanalit – need on «E-arve Elisa Iseteeninduses», «E-arve panga iseteeninduses» ja «E-arve arved.ee keskkonnas»,» märkis mobiilioperaator, lisades, et klientidel on veel võimalik tasuta saada arve väljatrükk Elisa esindustest ning tasuta küsida infot tasumisele kuuluva summa kohta Elisa klienditoe telefonilt, lisaks võimalus tellida tasuta SMS-teavitus.

Tänaseks on ka riigikogu majanduskomisjon esitanud ühe parandusettepanekuna parlamendis menetluses olevasse tarbijakaitseseadusse nii elektroonilise kui paberarve eest lisatasu keelustamise. Hetkel on see seadus parlamendis teisel lugemisel.