/nginx/o/2015/07/06/4251901t1hd6a0.jpg)
Kuni 29-aastaste tööotsijate kandideerimisaktiivsus on aastaga tõusnud 4,4% ning noorte palgasoov jääb 233 euroga alla Eesti keskmisele palgaootusele, kuid ei korva tööandjate silmis vähest töökogemust ning noorte tööturule sisenemine on endiselt probleemne.
Enam kui 10 500 palgasoovi analüüsimisel selgus, et kuni 29-aastaste tööotsijate palgasoov oli tänavu 920 eurot. Kõrgem haridustase loob küll tööotsijale lisavõimalusi, kuid kergitab paralleelselt ka ootusi. Kõrgharidusega noore palgasoov kerkib 1080 euroni. Lisaks torkab noorte palgasoovides silma endiselt tugev sooline palgalõhe, kus mehed küsivad enam kui 1000-eurost brutopalka, kuid naiste palgasooviks on 795 eurot, teatas CV Keskus.
Noorte kandideerimisaktiivsus tõusis möödunud aastal aga 4,4 protsenti ning on viimase nelja aastaga kasvanud koguni 17 protsenti, kuid tööjõupuudusest tingitud aasta-aastalt keerulisemaks muutuv olukord tööturul ei ole täna veel lihtsustanud noorte sisenemist tööturule ning seda suuresti tänu tööandja ja tööotsija ootuste lahkhelidele.
«Paljudele noortele saab tööturule sisenedes saatuslikuks vähene või liialt hüplik töökogemus. Noorele põlvkonnale on ette heidetud soovi liiga kiirelt karjääriredelil edasi liikuda, püsides ühel ametikohal alla kahe aasta ning põlvkondade vahelised erimeelsused jätavad noored tööturul nõrgemale positsioonile,» leiab CV Keskuse turundusjuht Henry Auväärt.
Vanemad põlvkonnad hindavad kõrgelt töötahet ning stabiilsust, eeldades, et värskelt tööturule sisenenud noor on sarnaselt nende karjäärialgusele valmis iga hinna eest töökogemust hankima. «Liialt sage töökohavahetus või vähene töökogemus ongi peamiseid kandidaadi välistamise põhjuseid kandideerimisprotsessis,» tõi ta välja.