Eesti küberpätt pettis soomlastelt välja pool miljonit

Soome politsei. Foto: facebook.com/Suomenpoliisi

Kasutajatunnuseid ja paroole õngitsenud Eestist pärit arvutispetsialist Viljar Kivi pettis soomlastelt mullu välja pool miljonit eurot, millest politsei on suutnud tagasi saada vaid 200 000.

Soome kohus mõistis Kivi kolmeks ja pooleks aastaks ning tema soomlasest kaasosalise aastaks ja viieks kuuks vangi. Kivi on otsuse edasi kaevanud ringkonnakohtusse, kus see tuleb arutlusele järgmise aasta alguses, vahendas Soome rahvusringhääling YLE.

24aastane arvutispetsialist Kivi on Soomes juba varemgi pettuste eest karistada saanud, kui müüs aastatel 2011-2012 Soome oksjoniportaalis huuto.net koos kolme kaasosalisega olematut kaupa. Kohus leidis Kivi toona olevat süüdi 280 pettuses, 51 info varguses ja kaheksas pettuse katses.

Varasemate pattude tõttu ennast politsei eest peitev Kivi plaanis aga juba uut kuritegu ega kavatsenud seegi kord vähesega piirduda, teatab YLE. Mõne kuuga pani mees püsti mitukümmend petulehekülge, nagu näiteks perintapalvelut.net, lindorff-online.com, posti-online.net, maksumerkinta.info, mis jätsid asjatundmatule või tähelepanematule inimesele mulje ehtsast posti-, tolli-, panga- või inkassoteenuste firma kodulehest.

Potentsiaalsetele ohvritele saadeti tuhandeid e-kirju, mis ühel või teisel ettekäändel meelitasid neid petulehekülgedele, kus ohver sisestas pahaaimamatult oma internetipanga kasutajatunnuse ja parooli.

Näiteks toob YLE ühe Helsingi väikeettevõtja, kellele saatis Kivi e-kirja justkui krediidiasutuselt. Kirja kohaselt oli ohvrile omistatud kuldkliendi staatus, millega kaasneb uue kuu algul 49,9 euro suurune arve, kuid seda saab vältida kohe kirjas toodud linki klikkides. Tähelepanematu väikeettevõtja läkski õnge ja sisestas leheküljel oma internetipanga kasutajatunnuse. Seejärel võttis Kivi sedasama tunnust kasutades kiirlaenufirmalt 1215 euro suuruse laenu ja suunas selle oma kontole.

Peamiselt kasutaski Kivi ohvritelt petetud tunnuseid kiirlaenude võtmiseks, kasutades ära tõika, et kiirlaenufirma pöördus ohvri poole alles keskeltläbi poolteist kuud hiljem, kui laenu tagasi ei makstud ning seni oli ohver asjast täielikus teadmatuses. Kokku võeti kiirlaene poole tuhande soomlase nimel, keskmiselt tuhat eurot ohvri kohta. Ühest kiirlaenufirmast sai Kivi niimoodi 130 000 eurot.

Raha kandis mees algul oma kontole, siis enda loodud ettevõtete kontodele. Raha väljavõtmiseks palkas ta soomlasest kaasosalise kaudu inimesi, kel oli olnud probleeme pisipättuste või narkootikumidega. Kokku ligi 40 kaasosalist said raha oma kontole, kust võtsid selle sulas välja ja andsid vahendaja kaudu Kivile.

Osa raha eest ostsid Kivi ja tema kaasosalised virtuaalvaluutat bitcoine, osa mängis Kivi netikasiinodes lihtsalt maha. Üks tema kaasosalisi märkis hiljem ülekuulamisel, et mehel ei olnud probleem 10 000 eurot ühe korraga maha mängida.

Soome politsei hakkas Kivi ja tema kaasosaliste tegemisi jälgima mullu kevadest, püsides sestpeale jõugul tihedalt kannul, sulgedes kontosid ja petulehekülgi. Kivile sularaha väljavõtjaid palganud kaasosaline peeti kinni ja lasti ülekuulamise järel lahti, kuid politsei oli tema arvutisse vahepeal pannud jälgimisprogrammi. Selle abil sai politsei jälgida krüpteeritud vestluskeskkonnas Cryptocat toimunud petturite omavahelisi vestlusi.

Suvel pidas Eesti politsei Kivi Tallinna sadamas kinni ja andis augustis Soomele üle. Hilisemas kohtuprotsessis kasutati Kivi vastu asitõendina ka kohtu loal salvestatud vestlusi eeluurimisvanglas, kus arestitud Kivi kaasosalisega kohtuda sai. Kivi ja tema soomlasest partner rääkisid vestlustel pettustest varjamatult.

Lisaks suure suuga oma pättustest rääkimisele tegid petturid muidki rumalusi: näiteks oli enamikel pettuses kasutatud e-kirjakastidel ja lehekülgedel üks ja seesama kasutajatunnus ja salasõna.

Soome esimese astme kohtus süüdi mõistetud Kivi on seni kõike eitanud.