/nginx/o/2015/11/23/4727571t1h4588.jpg)
Seda, miks eestlastest meesjuhid liiguvad karjääriredelil üles, vene rahvusest kõrgharitud naised aga allapoole, uuris oma doktoritöös Tallinna Ülikooli doktorant Kadri Aavik.
Doktoritöö: miks eesti mehed vene naisi tööturul edestavad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aavik uuris praktikad, mille kaudu tekib sotsiaalne ebavõrdsus ning kuidas seda alal hoitakse. Vaatluse all olid hea eesti keele oskusega, kõrgharidusega, kuid töötud või alla oma võimete jäävaid töid tegevad venelastest naised ning era- ja avalikus sektoris juhtidena töötavad eestlastest mehed.
Naised esitasid oma karjääriteekondi kui järk-järgult allapoole liikuvaid. Vastutus selle eest pandi nii iseendale kui ka välistele teguritele, rõhutades eelkõige rahvust. Samuti tajusid nad kõrvalejäetust sotsiaalsetest võrgustikest. Niisugune eelhoiak ei võimalda aga kakskeelsel rõhutada oma tugevusi ja kompetentse töötajana kandideerida hästi tasustatud töökohtadele.
Eestlastest meesjuhid rääkisid juhtivale ametikohale jõudmisest kui loomulikust karjääri jätkust, rõhutades soodsaid juhuseid ja õigel ajal õiges kohas olemist. Sotsiaalsete sidemete rolli tööalase edukuse saavutamisel ja säilitamisel pidasid nad iseenesest mõistetavaks, soolist võrdõiguslikkust aga probleemina ebaoluliseks.
«Privilegeeritud gruppidel, kes peituvad tavalisuse ja normaalsuse taha, on võimalik seadustada teatud norme, väärtusi ja praktikaid sellisena, mis jäävad nende endi esitustes silmapaistmatuteks,» ütles Aavik ning lisas, et see võimaldab eestlastest meesjuhtidel luua omavahelist solidaarsust nii juhtide kui ka meestena.
Doktoritöö «Intersektsionaalne marginaliseeritus ja privilegeeritus Eesti tööturul: venekeelsete naiste ja eesti meeste töönarratiivide analüüs» avalik kaitsmine toimub täna Tallinna Ülikoolis.