/nginx/o/2015/11/22/4727279t1hdfde.jpg)
Viimased kuus aastat elektrooniliste jäätmete taaskasutusele pühendunud Tehnikaringlus teeb juba väsinud arvutid ja monitorid töökõlbulikuks ja annetab need inimestele, kes neid kõige enam vajavad.
Tehnikaringlus annab väsinud seadmetele uue võimaluse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Annetame suurperedele, pensionäridele, puudega inimestele – põhimõtteliselt nendele, kellel ei jagu raha endale arvutit soetada,» selgitas Tehnikaringluse eestvedaja Vello Kivi, lisades, et oma töös juhindub vabatahtlikkusel toimiv organisatsioon põhimõttest, et võimalikult palju neile toodud elektroonikat saaks korda tehtud ja tagasi kasutusse. Üksnes täiesti kasutuskõlbmatu elektroonika saadetakse EES-ringluse kaudu utiliseerimisse.
«Me ise neid ei purusta – kõik jäätmed, mis meil jäävad, lähevad just nende jäätmekäitlejate kätte, kes tegelikult käitlevad, purustavad ja sorteerivad,» rääkis Kivi, lisades, et nende põhieesmärgiks on, et needsamad arvutikastid, mis veel töökindlad on, läheks kasutusse, lapsed saaks koolitöid teha, mõni puudega inimene, kes istub kodus ratastoolis ja välja ei pääse, saaks arvuti abil suhelda.
/nginx/o/2015/11/22/4727285t1h5ef4.jpg)
«Meil käib see linnavalitsuse ja sotsiaaltöötajatega koostöös – päris igaüks ei saa arvutit,» sõnas Kivi, lisades, et neil on kuue tegevusaasta jooksul tulnud ka olukordi, kus mõni nende kaudu arvuti saanu on selle hiljem neile tagasi toonud, et see mõnele järgmisele kasutajale edasi anda. «On juhtunud ka niimoodi, et inimene sai tööle tänu arvutile ja suutis endale uue osta ning tõi selle vana meile tagasi – et saate kellelegi edasi annetada,» tõi ta näitena välja.
Valdava osa elektroonikast, mis neile tuuakse, on arvutid ja monitorid. See ei tähenda küll, et kõik seadmed on nii heas korras, et seda saab kohe edasi kasutada. «Mõningad oleme siin mitmest kokku ehitanud – ega kõige paremas korras nad muidugi ei ole, tavaliselt võetakse kõige paremad palad välja,» kirjeldas Tehnikaringluse juht. Hoolimata sellest, et põhiline tegevuskoht on organisatsioonil Tartus, on nende kaudu arvutid saanud inimesed erinevates kohtades üle Eesti – nii Tallinnas, Rakveres, Raplas, Ida-Virumaal.
Tehnikaringluse vabatahtlikele endile on ettevõtmise näol tegemist tegemisrõõmuga – tasu nad selle eest ei saa. «Me pingutame selle nimel, et endale toetajaid leida, kes meil ruumide üürid, kütted, varuosade tellimised, litsentsid Microsoftist ja kõik sellised transpordikulud aitaks kinni maksta,» rääkis Kivi. «Siin olnud vist 200 arvutit ühel aastal ja see aasta saab aasta lõpuks mingi 60 arvutit täis,» lisas ta, tähendades, et see sõltub paljuski ka sellest, kui palju elektroonikat neile tuuakse ning kui palju nad ise jõuavad teha. Kui Tehnikaringlus alustas, oli arvutite kordategemisel abis üle kümne vabatahtliku, nüüd on see arv kahanenud neljale.
/nginx/o/2015/11/22/4727287t1h0ac8.jpg)
E-jäätmete vähendamiseks on mitmeid võimalusi, millest arvatavasti radikaalsem on tänast tarbimisühiskonda arvesse võttes mitte osta iga uue versiooni väljatuleku järel endale kohe uuemat mobiili-, tahvelarvuti- või sülearvuti mudelit. «Toodetakse niikuinii – ega sellest pääsu ei ole,» nentis Kivi. Neile, kes otsivad võimalusi, mida oma elektrooniliste jäätmetega peale hakata, pakub ta lisaks Tehnikaringlusse toomisele võimalike alternatiividena välja jäätmejaamad või võimaluse pakkuda töökorras elektroonikat ka erinevates Facebooki taaskasutusgruppides.
Ka märkis Kivi, et inimesed saavad ise ka väga palju ära teha, et enda kasutuses oleva elektroonika eluiga pikendada. Siin nimetas ta nii regulaarset tolmust puhastamist kui ka pigem seadme remonti viimist, kui see tõrkuma hakkab, kui selle ära viskamist. «Siis see toode säilib kauem,» lausus ta, lisades, et vajaduse korral saab tänapäeval võimsuselt nõrgaks jäänud arvutile ka mälu juurde osta ning suurema kõvaketta panna.
Küll ei ole aga Tehnikaringlus ainuke organisatsioon Eestis, mis on e-jäätmete taaskasutuse südameasjaks võtnud. «Siin peaks neid rohkem olema – eraisikud isegi annetavad ja arvutifirmad on ka annetanud,» rääkis Kivi, lisades, et naaberriikidest oskab ta välja tuua Rootsit, kus pannakse ka rohkelt rõhku elektroonikajäätmete taaskasutusele.