/nginx/o/2015/11/21/4722003t1h5282.jpg)
Rootsi otsus võtta vastu sadu tuhandeid põgenikke Lähis-Idast võib käristada suuremaks palgalõhe ühes maailma võrdseimatest ühiskondadest.
Kas oskusteta põgenikud rebivad laiemaks Rootsi palgalõhe?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuni tänaseni on aastakümneid kehtinud praktika – hoida palgatase kõrgel ja piirata värbamist – tõrjunud tööturult eemale kvalifitseerimata immigrante.
Kuna tuleva aasta lõpuks peaks Rootsi saabuma ligikaudu 350 000 varjupaigataotlejat valdavalt Süüriast ja Afganistanist, näib kõigi nende hoidmine riigitoetuste peal mõeldamatu, kirjutab Bloomberg Business.
«Me oleme ummikus,» ütles Göteborgi ülikooli politoloog professor Jonas Hinnfors. «Poliitikute kohal kasvab surve proovida midagi uut.»
Rootsi kõrged algpalgad on jätnud madala kvalifikatsiooniga immigrandid ebasoodsasse olukorda. Rootsi tööandjate konföderatsiooni andmetel algas 18 – 24 aasta vanuste töötajate palk mullu 22 800 Rootsi krooni (2615 dollarit) juurest kuus. Seda on vaid 13 protsenti vähem üldisest mediaanpalgast riigis.
Tööminister Ylva Johansson kahtleb aga, kas palkade kärpimine kvalifitseerimata töötajate puhul «oleks hea mudel.» Samas muretseb minister, et põgenike sissevool võib nurjata võtmelise valimislubaduse täitumise: saavutada aastaks 2020 madalaim töötusmäär Euroopa Liidus.
Vaatamata heldele varjupaigapoliitikale jääb Rootsi teistest riikidest maha saabujate tööle aitamisel. Statistikaameti andmetel oli vaid 53 protsentil 2003. aastal saabunud põgenikest kümme aastat hiljem töökoht.
Tänavu oktoobris oli Rootsi töötusmäär 7,2 protsenti – Skandinaavia suurim.