Eestist on saanud Balti punane latern

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Tõnis Ojamajandusajakirjanik

23. november 2015, 08:56

Kaks suve tagasi, kui oli juba teada, et Läti liitub eurotsooniga, ennustas konsultatsioonifirma EY Eesti juht Ivar Kiigemägi, et Eesti on eurotsooni kiireima kasvuga majandus viimast aastat. Tal oli õigus.

Toona olime võlakriisis ägava Euroopa tumedates toonides kaardil üks väheseid helgeid laike. Eesti erines teistest eurotsooni riikidest pea olematu riigivõla poolest. Lisaks kiirele ja suhteliselt valutule väljumisele finantskriisist, ja asjaolule, et ühtegi panka polnud vaja päästa ning paljuski tänu euroga ühinemisele 2011. aastal, millega me teisi Balti riike edestasime, olime toona üks kiirema majanduskasvuga riike eurotsoonis. (Tõsi, kiirele kasvule oli eelnenud peaaegu Euroopa kiireim majanduslangus finantskriisi ajal – seda kiputakse alatasa unustama.)

Eesti eelis teiste Balti riikide ees – riigi maksevahendiks maailma suuruselt teine valuuta – kestis kolm aastat, siis võttis euro kasutusele Läti ning aasta hiljem Leedu. Nüüd on Eesti valuutaeelise naabrite ees kaotanud ning majanduskasvu kiirusrekordeid tehakse meist lõuna pool. Endisest Balti tiigrist on saanud Balti punane latern.

Kommentaarid

Märksõnad

Tagasi üles