/nginx/o/2013/07/05/1875340t1hd066.jpg)
/nginx/o/2015/11/23/4727473t1h4f47.jpg)
Kaks suve tagasi, kui oli juba teada, et Läti liitub eurotsooniga, ennustas konsultatsioonifirma EY Eesti juht Ivar Kiigemägi, et Eesti on eurotsooni kiireima kasvuga majandus viimast aastat. Tal oli õigus.
Tellijale
Eestist on saanud Balti punane latern
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toona olime võlakriisis ägava Euroopa tumedates toonides kaardil üks väheseid helgeid laike. Eesti erines teistest eurotsooni riikidest pea olematu riigivõla poolest. Lisaks kiirele ja suhteliselt valutule väljumisele finantskriisist, ja asjaolule, et ühtegi panka polnud vaja päästa ning paljuski tänu euroga ühinemisele 2011. aastal, millega me teisi Balti riike edestasime, olime toona üks kiirema majanduskasvuga riike eurotsoonis. (Tõsi, kiirele kasvule oli eelnenud peaaegu Euroopa kiireim majanduslangus finantskriisi ajal – seda kiputakse alatasa unustama.)