Soomlane sai Eesti autovaruosade müüjalt petta

Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Eesti autovaruosade müüjalt mootori tellinud soomlane pidi ettevõtet tagant utsitama, et õige mootor temani jõuaks, ent see osutus tulemusteta vaevaks.

Soome tarbija pöördus eelmise aasta augustis Autojupid OÜ poole, et saada pakkumist Audi A4 (B7), 2005 2.0 TFSI Quarto tiptronic mootorile. Tarneaeg oli hiljemalt 12. september 2014 ning mootori hinnaks koos transporditeenusega oli 3396 eurot.

Mootor tarniti õigeaegselt soovitud asukohta Soomes. Autohooldustöökojas aga selgus, et see on vale kujuga ning lisaks on mootoril maha viilitud kood, mis kliendi väitel viitab sellele, et tegemist võib olla varastatud esemega.

Ka vahetuskaubana kliendini jõudnud mootor osutus ebasobivaks. Tema väitel oli sellel vale hooratas ja see oli pärit manuaalse, mitte automaatkäigukastiga autolt, mis oleks sobinud kliendi sõidukile.

Seejärel asus soomlane ettevõtelt pärima, kas mootor on juba remonditöökojast ära viidud ning soovis oma raha tagasi, kuid kaupleja ei soostunud sellele vastama. Hiljem teatas soomlane ettevõttele, et sai uue sobiva mootori teiselt kauplejalt. Tema sõnul ei soovi ta Autojupid OÜ-lt veel kolmandat mootorit, sest kahel eelmisel korral osutus see sobimatuks ja oleks vajanud ümberehitamist. Mees pöördus tarbijakaebuste komisjoni poole, et lepingust taganeda ja saada tagasi tema poolt tasutud 3396 eurot.

Autojupid OÜ esindaja leidis, et on täitnud lepingu nõuetekohaselt. Paigaldamise käigus selgus, et sõiduauto hooratas on katki, mida pooled varem ei teadnud. Kaupleja väitel soovis soomlane osta mootori ilma agregaatideta, mistõttu hooratta valeks osutumine ei oma asjas tähtsust. Remonditöökoda oleks pidanud nagunii võtma uue mootori paigaldamisel kasutusele vana hooratta ja õlivanni.

Küll nõustus ettevõte asjaoluga, et tegemist oli manuaalkäigukastiga auto mootoriga. Nende väitel lepiti kliendiga kokku, et aidatakse soetatud mootor maha müüa. Ettevõtte väitel ei täitnud klient oma kohustust saata talle mootori pildid, mistõttu ei saanud nad pilte müügiportaali üles laadida.

Võlaõigusseaduse kohaselt vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul alates toote üleandmisest kliendile. Antud juhul selgus mittevastavus kohe toote tarnimisel.  Kuna klient nõustus esimese puuduse ilmnemisel toote asendamisega, kuid see ebaõnnestus, mistõttu leidis komisjon, et kaebus on põhjendatud ning kliendil on õigus raha tagasi saada.