Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Eestlased on meie kandi kõige laisemad SMSide saatjad

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Aivar Pau
Copy
Tõenäoliselt saadavad eestlased palju SMS-e autode parkimiseks
Tõenäoliselt saadavad eestlased palju SMS-e autode parkimiseks Foto: Kuvatõmmis

Skandinaaviamaade ja Baltikumi riiklike regulaatorite põhjalik uuring mobiilsideturu käitumise kohta näitas, et eestlased on siin piirkonnas kõige laisemad SMSide saatjad.

Uuringu kohaselt on kõige aktiivsemad sõnumite saatjad leedukad, kes saatsid aastal 2014 ühes kalendrikuus üle 200 SMSi inimese kohta. Teisel kohal olevad taanlased saatsid inimese kohta ligi 125 SMSi ja kolmandal kohal olevad rootslased ligi 110 SMSi ühes kalendrikuus.

Eestlased panid 2014. aastal SMSe ühes kuus teele kõigest 30 ühe inimese kohta. Tagasihoidlikud sõnumisaatjad on ka islandlased ja soomlased, kes edastasid ühes kuus inimese kohta ligi 50 sõnumit.

Elisa juhatuse liikme Andrus Hiiepuu sõnul on uuringu kohaselt SMSide saatmine inimese kohta vähenenud kõikides Skandinaavia riikides, välja arvatud Eestis. «Uuring näitab Eestis sõnumite saatmisel viimase kolme aasta jooksul hoopis tagasihoidlikku kasvu,» tõi Hiiepuu välja Eesti eristuvuse.

SMSide saatmise üldine langus on suure tõenäosusega tulenenud peamiselt erinevate sõnumside teenuste suurenenud kasutamisest.

Uuringu statistilised andmed pärinevad järgmistelt riiklikelt regulaatoritelt: Eesti (Eesti Konkurentsiamet), Soome (Finnish Communications Regulatory Authority; Viestintävirasto), Leedu (Communications Regulatory Authority of the Republic of Lithuania; RRT), Taani (Danish Business Authority), Island (Post and Telecom Administration in Iceland), Norra (Nasjonal kommunikasjonsmyndighet Nkom), PTS, Public Utilities Comission.   

Statistika sõnumite saatmise kohta koondasid riiklikud regulaatorid kokku ajavahemikus  2007-2014.   

Tagasi üles