/nginx/o/2011/06/07/617278t1hd8dc.jpg)
/nginx/o/2010/01/08/293364t1h8d63.jpg)
Kui Eesti alandaks toidukaupade käibemaksu, võidaksid sellest eelkõige kaupmehed ja seda riigi sotsiaalpoliitiliste võimaluste arvel, leiab rahandusminister Jürgen Ligi.
Ligi: toidukaupade käibemaksu alandamine toob kasu eelkõige kaupmehele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ligi rääkis valitsuse pressikonverentsil, et kuigi Eestis tuuakse eeskujuks Soomet, kus 2009. aasta oktoobris toidukaupade käibemaksu alandati 17 protsendilt 12-le, ei ole Soome toidukaupade hinnad tegelikult alanenud. «Pärast alandamist tegid Soome hinnad paar kuud jõnksu allapoole, kuid pärast seda hakkasid tõusma. Kusjuures enne alandamist olid hinnad ka just tõusnud,» selgitas Ligi.
Ta lisas, et vaesematel inimestel on vaja toimetulekutoetust, mitte toidu käibemaksu alandamist. «Ma ei soovita innustuda sellest ideest. Kõige suurema kasu maksu alandamisest saavad need, kes söövad kõige rohkem ja söövad kõige kallimalt. Kes käivad restoranis, söövad fileed jne,» nentis Ligi.
Tema sõnul toovad trikitamised käibemaksu eranditega kaasa maksutõusu mujal ning Eesti saab käibemaksu alandamiseks valmis olla vaid siis, kui eelarves on ülejääk.
Toiduainete käibemaks Eestis on Euroopa üks kõrgemaid. Maksumäär on kõrgem kui Eestis kehtestatud 20 protsenti Lätis, Leedus, Taanis, Horvaatias ja Ungaris.